Kogu II maailmasõda oli Hitleri poolt vaadatuna kaitsesõda
Ja nii ta tõenäoliselt oligi.
22. juuni varahommikul 1941 kuulutas Saksamaa Nõukogude liidule sõja ning kohe seejärel alustas sissetungi. Selleks ajaks oli Nõukogude Liit jõudnud juba suure osa oma vägedest läänepiirile koondada. Nimelt 14.06 said läänepoolsed sõjaväeringkonnad käsu valmistada ette välistaabid, teise ešeloni üksused alustasid koondumist piirile. 19.06 anti sõjaline valmisolek ja 22.06 nimetati sõjaväeringkonnad rinneteks. Spekuleeritakse, et mõne päeva pärast pidi NL ise rünnakut alustama. Pakutakse välja 6. juulit, samuti 14. juulit, kuid tõenäoliselt oli rünnak plaanitud veelgi varasemale kuupäevale.
Nüüd veidi huvitavamaks. Peale Hitleri rünnakut 22.06 kuulutati välja üldmobilisatsioon, aga alates 23. juunist. Milline riik ootab mobilisatsiooniga pärast kallaletungi terve päeva!!! Aga üldmobiliseerimislendlehed olid valmis trükitud juba varem... ja nimelt 23. kuupäevaga nende peal.
Samuti olid varem valmis tehtud ka sõja ajal kuulsaks saanud laulud ja plakatid. Väeosadel olid ka varem valmis trükitud vene-saksa vestlussõnastikud mitmesuguste väljenditega nagu "Käed üles", "Kas vangiandjaid on veel", "Kas te olete näinud langevarjureid", "Kas relvi on?", "Seisa, muidu lasen", "Kus on lähim postkontor" jne. Väeosadele olid välja jagatud topograafilised kaardid Poola, Ida-Preisimaa, Rumeenia, Saksamaa jne alade kohta. Samas ei olnud ühtegi kaarti tagalaalade kohta ja vene väed taganesid pimesi.
See selleks, kuid lääneriikidel ja Nõukogude Liidul oli 1940. aastal olemas järgmine tegevuskava:
1. Lääneriikide vaikival nõusolekul pidi Punaarmee 1940. aasta märtsis okupeerima ja annekteerima Soome. Balti riigid pidi Nõukogude Liit okupeerima ja annekteerima hiljemalt 1940. aasta maikuu lõpuks.
2. 1940 kevadel pidi Prantsusmaa koos Hollandi ja Belgia vägedega alustama sõjategevust Saksamaa vastu. Samal ajal pidi toimuma Inglise-Prantsuse invasioon Norrasse ja sealt edasi Taani ning Lõuna-Rootsi, kus oli ette nähtud luua Saksamaa vastu alustatava sõja lõunarinne.
3. Jugoslaavia pidi ründama Saksamaad "Böömi hobuseraua" kaudu, mida tõendasid 1940. aastal La Charités Prantsuse kindralstaabis sakslate kätte saagiks langenud dokumendikaustad.
9. märtsil 1940 saatis Saksa välisasjade minister von Ribbentrop marssal Mannerheimile ametliku kirja, mis oli dateeritud 07.03.1940 ja kandis riigimarssal H. Göringi ja von Ribbentropi allkirja. Selle Mannerheimi arhiivi säilikuna K/8/24 signeeritud kirjale olid lisatud järgmised dokumendid:
1) Fotokoopia Stalini ja Churchilli allkirjadega varustatud sõjalisest salalepingust 15 10. 1939. Sinna juurde kuuluvad dokumendi realiseerimise plaanid;
2) Skandinaavia aerofotod strateegilist ja taktikalist laadi märkmetega Inglise ja Prantsuse vägede põhja poolt Saksa Riigi piiride poole plaanitavate sõjalis-operatiivsete liikumiste kohta;
3) Lääne ja Ida ühise, Saksa Riigi vastu kavatsetava sõja organiseerimise ning teostamise selgitus. Dokumendi juurde on lisatud järgmised skeemid:
a) Aerofoto koopia liitlaste operatiivplaanide kohta Norras;
b) Skeem kaardil Saksa Riigi neljal rindel sõjalisse haardesse võtmise kava kohta. (Põhjarindel, Lääne-Prantsusmaa ja Belgia-Hollandi rindel, Jugoslaavia rindel Balkani poolsaarel ja Nõukogude Vene pearindel.)
4) Pärast seda, kui Nõukogude Liit on Soome okupeerinud ja Briti-Prantsuse ekspeditsiooniväed Norra, Taani ning Lõuna-Rootsi hõivanud, koostab ühine kindralstaap alljärgnevas järjestuses toimuvate ühiste ofensiivpealetungide ajaplaani:
5) Inglise ekspeditsiooniarmee üksused Põhja-Prantsusmaal marsivad koos Prantsuse armeega Belgiast läbi ja asuvad siis Reini rindel rünnakule. Samal ajal alustavad Vene väed Tšehhoslovakkiast ja Poolast pealetungi. Hollandi ja Belgia on lubanud osaleda selles ühises, Saksa Riigi vastu suunatud ofensiivis.
6) Inglismaa ja Prantsusmaa merejõud isoleerivad Saksa sõjalaevastiku, tõkestades põhjapoolse Põhjamere ja Doveri ning Calais' harukanali kuni Saksa armee kahjutuks tegemiseni.
7) Peamine rünnak Saksamaale tuleb plaani järgi Skandinaaviast Taani ja Baltikumi kaudu. Operatsioonide kindralstaap jääb Pariisi, kus ta otsekohe tegevust alustab.
8) Prantsuse ja Inglise õhujõudude ühine kindralstaap moodustab otsekohe koos Nõukogude Vene õhujõudude kindralstaabiga töörühma, mille operatiivseks eesmärgiks on anda Saksa õhujõududele hävitav löök, et seejärel ühiselt alustada maismaaoperatsioone.
9) Kokkuleppes kirjapandud klausel Soome võimaliku abistamise kohta põhineb 1939. aasta suvel Krimmi salakohtumisel saavutatud Churchilli ja Stalini omavahelisel sobimusel (Inglise Norra invasioon).
10) Sõjalisele salaleppele on Nõukogude vene kindralstaabi nõudmisel lisatud merekaardid, kus on märgitud Norra vetes asuvad miiniväljad. Royal Navi alustab Norra vete mineerimist 5.-6. aprillil 1940. Lisatud kaart tähistab oma merejõudude jaoks miinidest vabaks jäetud veeteid.
Niisiis näeme, et Liitlastel oli plaan Saksamaa purustada juba vaat, et enne teise ilmasõja algust ja seega võib Saksamaa tegevust nimetada ennetavaks löögiks küll.
Läheme nõks tagasi ajalukku.
USA kindrali Pattoni poistele sattus 1945 ?Paperclipi? operatsiooni käigus pihku kogu Peenemünde projekt W.von Brauniga eesotsas.
Kogu varustus, tehnika dokumentatsioon.
Tunnistajate ütluste kohaselt oli Von Brauni töölõik aga küllaltki kitsas. Puudutas see ainult kosmoselende, ehk inimese viimist kosmosesse.
Projekt kandis koondnimetust A9/A10.
Praeguseks on tõendatud, et 1943 aastal suutis SS viia kaks inimest kosmosesse. Esimesed kosmonaudid G.Goldiz ja R.M. Schröder.(link)
Kindral Pattoni poolt USA:sse tiritud materjalid, seadmed ja dokumentatsioon oli aga suuremas osas arusaamatu nii ameerika teadlastele kui paraku ka Von Braunile.
Jagas ta suurepäraselt vaid oma lõiku.
Igasuguseid kummalisi mootoreid ja jõuseadmeid paraku aga mitte.
Viimasel ajal on internetti ilmunud teateid ka muust kraamist mida Patton suutis venelaste nina alt ära napsata.
Kõige kummalisem neist on mingi saladuslik kihiline foolium.
Saadi seda Saksamaalt 1945 kokku ligi 10 tonni.
Materjal kujutas endast väga tugevat kangalaadset paljukihilist aga metalliliselt läikivat materjali.
Tehtud katsetused näitasid, et see materjal ei juhtinud soojust, oli füüsikaliselt-mehhaaniliselt väga tugev ja mis kõige tähtsam, ülimalt vastupidav kiirgusele s.o. praktiliselt kiirgusläbimatu.
Katsetused näitasid, et selle kangamaterjali kahekordne kiht vastas praktiliselt viiele sentimeetrile (!) seatinale.
Täpsema koostise, koe-ehituse, omaduste kohta pole paraku rohkem andmeid toodud.
Internetis on pilte, et saksa süstiku laadse lennumasina ?KOMET? ja raketi V-3 piloodid kandsid sellest materjalist tehtud skafandreid.
Teine huvitav fakt on kindral Pattoni poolt pihta pandud konteiner kummaliste navigatsiooniriistadega.
Neid uurinud asjatundjad tegid selgeks, et tegemist on nn. teiseste navigatsioonikompassidega ehk ?Tochterkompassen?:itega.
Eriliseks võib pidada siin kahte asja.
Kõigepealt see, et need kompassid ei ole elektromagnetilised, vaid orienteeruvad taevatähtedele (st. nad on kasutatavad kas tugevate magnetväljade keskkonnas, või siis maailmaruumis.)
Teiseks olid need kompassid markeeritud mitte Wehrmachtile iseloomulike tegijamärkidega vaid SS ühingu THULE embleemidega!(link)
Venelastel läks vaid veidi kehvemini.
Kui punaväed 1945 Peenemündesse jõudsid oli sinna ikkagi jäänud, vaatamata USA kindral Pattoni ?rehitsemisele? igasugust kraami?
Venemaa juhtival raketiasjatundjal konstruktor Bolhovitovil oli nähtust sõna otseses mõttes jalad nõrgaks läinud?
Kuid Iivanid said kätte ka midagi veel väärtuslikumat.
Nimelt kogu Ebensee allmaatehase koos saksa interkontinentaalsete rakettide tootmisprogrammiga (koodnimetus ?Zement?)
Muidugi võeti ligi ka pihku sattunud projektijuhid härrased-ss:lased Helmut Grötrupp, H. Wieze, A. Neckari ja B. Borinski.
Nendest härrastest sai nüüd lugupeetud Nõukogude Venemaa raketiteadlase Koroljovi erikonstrueerimisbüroo ajutrust.
Ainult üks asi oli kehvasti.
Lugupeetud ss-lased olid küll kõvad raketiteadlased, aga seotud ainult projektiga ?Zement? st. interkontinentaalsete rakettidega.
Kosmoselennud teistele planeetidele konventsionaalsete meetoditega oli projekt ?BUWE? pärusmaa, millega tegeles paraku Von Braun.
Mis siis edasi sai?
Külm sõda kogus tuure.
1961 leekis kosmosesse Gagarini Jüri.
Kogu Eribüroo oli ennastsalgavalt pingutanud.
Koroljov sai Vostok 1 eest Sotsialistliku Töö Kangelase Kuldtähe koos Lenini ordeniga, Grötrupp, Wieze, Neckar ja Borinski paraku ainult Tööpunalipu ordeni.
(Pealtnägijad teavad pajatada, et Borinski armastas kanda kuni surmani venelaste kiusamiseks oma SS-lase ohvitserimundrit, mida venelasest ihurätsep iga aasta hoolsasti uuendas. Ju siis vaatasid parteibossid, et Lenini orden ei sobi kuidagi raudristi kõrvale.)
Mees kosmosesse, sellega saadi hakkama, aga Kuule?
Siin oli jäme ots paraku Von Brauni ja ameeriklaste käes.
Küllaltki kiiresti suudeti USA:s peale president Kennedy kuulsat ?programmilist kõnet? panna masinavärk suurte pööretega käima.
Praegu tagasi vaadates isegi arusaamatult kiiresti.
Tegelikult ei ole siin arusaamatut aga midagi.
Hitleril oli plaan saata inimene Kuule 1954.
Praktiliselt oli algtöö Saksa teadlastel tehtud.
Paljud materjalid, dokumentatsioon, tehnoloogia, teadustöö oli olemas.
Oli ka väga kummalisi momente.
Saksa koonduslaagri arst Zigmund Rascheri töö inimese organismi vastupidavusest kosmoseaparaadi dehermetiseerumisel, mahajahtumisel jne. oli aukartustäratav.
Aga veel aukartustäratavam oli SS ohvitseri Strugholdi USA:sse kaasatoodud dokumentatsioon inimese füsioloogiast pika-ajalisel kaaluta olekus viibimisel.
Mis moel Saksa teadlased said sellise andmebaasi see on siiani saladus. Strughold ise, keda USA autasustas Kongressi Aumedaliga, tähendas vaid, et ?Kammleri struktuur? töötas selle andmebaasi välja?
Edasi.
21.12.1968 Apollo 8 tiirutas ümber Kuu
18.05.1969 Apollo 10 kuumoodul laskus 15 kõrguseni Kuu pinnast
16.07.1969 Apollo 11 laskus Kuule
14.11.1969 Apollo 12 laskus Kuule
11.04.1970 Apollo 13 avarii
01.11.1971 Apollo 14 laskus Kuule
26.07.1971 Apollo 15 laskus Kuule
16.05.1972 Apollo 16 laskus Kuule
07.12.1972 Apollo 17 laskus Kuule
1973. aasta juulis sai Wernher von Braun esimese insuldi ja lahkus tegevteenistusest USA õhujõududes.
1974. teine insult.
Wernher von Braun suri 16. 06. 1977 aastal.
Venemaa Erikonstrueerimisbüroo juht Koroljov suri 14.01.1966.
Enne teda oli suurte austusavaldustega saadetud viimasele teekonnale nii Wieze, Neckar kui ka ?nautšnõi zatrudnik? herr Borinski oma mustas vormis.
Ja koheselt tõmmati kummaline ?rasvane joon? ka alla Venemaa kosmoseprogrammile.
Hakkasid tulema ka ?laksud?.
Hukkusid kosmonaudid Komarov, Dobrovolski, Volkov, Patsajev.
Koheselt külmutati rida uusi epohhiloovaid kosmosetehnikaprogramme.
Suletud tsükliga rakettmootor N-1 (mille ameeriklased praegu kusagilt Siberi angaarist avastasid, ja kohkunult uurivad. ? see 1960 aastate Koroljovi grupi tehnika pidi praegu ameeriklastele arusaamatu olema
Kuidagi kummaline on see värk!
Oli ameeriklastel omad SS:lased, lendasid Kuule. President Kennedyl oli plaan isegi Marsile põrutada.
Olid venelastel omad SS:lased, läks kosmosevärk nii et mürises.
Mõeldi välja mootoreid, nelikümmend aastat tagasi, mis on ameeriklaste praegustest kolm korda väiksemad ja 20 (!) korda võimsamad.
Jänkid vahivad suu ammuli? kuidagi ei saa aru kuidas need koos seisavad.
Enam ei lennata kuhugi. Süstikud kukuvad ka alla, ei julge teisi õieti kasutadagi?
Aga äkki on see nazide saladuslik foolio lihtsalt otsas, millest Apollo meeste üliõhukesi skafandreid vorbiti? Hahaa!
Ja kui Von Braun ja Wieze-Neckar-Borinski teadsid vaid seda osa mida härra SS Waffen General Hans Kammler neile usaldas?
Kammleri ennast ja tema Sonderstab SS liikmetest (sadakond inimest) ei tabatud 1945 aasta kevadel liitlaste poolt kedagi.
Kätte jäid väiksed tegijad, nn. projektijuhid nagu Von Braun jt.
Mida siis need ?tõsisemad poisid? võisid teada?
Huvitav-huvitav!
Rudolf Magnus Schröderi kosmoseskafander
Lihtsalt infoks asjast huvitatutele. Selline nägi välja WWII aegne Saksa skafander. Kasutati seda ülikõrgel lendavates lennukites, Horten, Gotha, Komet, raketis V3 ja maailma esimes kosmoseraketis A9/A10 http://www.geocities.com/ptballdan/ho9v1_11.jpg
III Reich:i UFO pärand
Tasapisi avanevad eri riikide arhiivid ja me saame jätkuvalt aimu nendest III Reichi siiani peidus olnud tagamaadest.
Toon Teieni paar linki originaaldokumentidest mis annavad tunnistust ponnistustest mida võidu tegid nii USA kui Venemaa uurimaks SS:i pärandit.
http://www.bluebookarchive.org/page.aspx?PageCode=NARA-PBB85-51http://www.roswellfiles.com/FOIA/FlyingWing.htm
[ 12-23-2005 kell 20:02:32. Otsustasin täna üle pika aja sellest III Reichi materjalist silmad üle lasta. Ja mida ma avastasin! Tagurlikud jõud on asunud tegutsema ja paljud sellesse teemasse üles riputatud lingid on tegevuse lõpetanud. Uurisin veidi asja.Blokeeritud on Saksamaa-Austria sait www.mental-ray.de ,,Hispaania sait www.usuarios.lycos.es Argentiina libreopinion.com, ja teiste pildi ning teabepangad. Sai siis paari kohta helistatud ja kuuldud, et kõigis neis riikides on inimestele ja ühendustele kes seda asja ajasid avaldatud teatud survet.On serverprobleeme, on probleeme kohalike võimudega ja jõustruktuuridega. Kuni sinna maale et pangad on riistvara ostmiseks kasutatud laene üles ütelnud.Väga naljakad juhtumised.Tundub et mingid tüübid on hakanud nihelema...]
Veel üks huvitav riistapuu III Reichi aegadest. http://www.kheichhorn.de/assets/images/DM-1.jpg
LIPPICH LiP13 lennukiaretus DM-1, hilisem versioon versioon SM Levitator (ehitatud Vril Triebverk:is)
versioon SM-Lev-A. (See versioon hüpoteetilise levitaatormootoriga - sama mis haunebudel - sattus 1945 USA ametkondade kätte - http://www.kheichhorn.de/assets/images/dm1-1.jpg
Katselennul USA:s - http://www.kheichhorn.de/assets/images/dm1b08.jpg
Peale sõda kulus jänkidel nelikümmend aastat selle tehnoloogia läbihammustamiseks enne kui valmis sakslaste HOGO 229 le analoogiline lennumasin: (pildil HoGo 229 ülal, jänkide praegune superlennuk B 2 all) http://www.kheichhorn.de/assets/images/horton_229_2.jpg
III Reichi tehnika ja tänapäev
Leidsin ühe toreda Portugali saidikese kus on võrreldud III Reichi ja tänapäeva suurriikide tehnikaarendusi. Kuidagi kummaliselt sarnased teised kui neid uurida.
Väike spikker Portugali keelest:
Tecnologia Alema - Saksa tehnoloogia
Tecnologia Norte-Americana - USA tehnoloogia
Tecnologia Sovjetica - Nõukogude tehnoloogia
Tecnologia Francesa - Prantsuse tehnoloogia
Portugali sait ise: (link)
Video III Reichi UFO:dest (Die Flugscheiben)
Siin on ingliskeelne videomaterjal Nazi:i UFO:dest.
Võtab kokku meie foorumis käsitletud teema. Pikkus 53 minutit. Hoiatan, taustamuusika on kole. Pealeloetud tekstiosa OK!
Aga põhimõtteliselt tasub vaadata.
Videomaterjali link
Saddami UFO ja Antarktika Nazid
Eelmisel aastal tuli mul töö asjus pikemat aega viibida Kasahhi Vabariigi uues vastses pealinnas Astanas.
See linn on kasvanud nagu seen inimtühja steppi ja seda suuresti naftadollari nõul ja auväärse Nursultan Nazarbajevi käsul.
Kiiskav klaas, betoon, laiad esinduslikud bulvarid ning peenike punane tolm, mida tuline läänetuul ehk ?hõdõr? transpordib ohtralt pealinna taamal laiuvatest ergavatest kõrbetest.
Tööprotsess vastses pealinnas on aeglane nagu kaamelikaravan kunagisel siiditeel.
Elu idamaadel toetub iidsele filosoofiale, hoopistükkis vanemale kui selline abstraktsioon, mida mida meie AJA mõiste all tunneme.
Tohutud valitsushooned, koridorid mille lõpp kaob maakera loomuliku kumeruse taha, lõputud nõupidamised pikitud tihedalt teejoomispausidega.
Aga veelgi tüütavamad õhtud. Vabu õhtupoolikuid polnud sisustada praktiliselt millegagi - hotell pakkus ajaveetmiseks jõusaali, ?finskaja banja: sauna? ning disco-baar:i.
Nii või teisiti kippusid kõik õhtud ilma erandita selles viimases punktis lõppema.
Harilikult koosnes baariseltskond mõnest jõllis silmadega ja artikulatsiooni kaotanud hotellielanikust, paarist tundmatusse kohalikku kõrbesuguharru kuuluvast prostituudist ja mõnest ?giidist? või ehk nagu neid vanal heal ajal kutsuti, ?kulturovedõ v štatskah? ehk kohaliku KGB nuhist.
Ühel järjekordsel igaval õhtupoolikul, asunud oma harjumustekohasele baaripukile, kuulsin tahtmatult pealt samas baaris istet võtnud soliidse härrasmehe telefonikõnelust: ??no, ma usun , et oman kogemusi? kui ma juba SADDAMILT raha kätte sain? küll siis ka siit??
See tahtmatult kuuldud lausekatke tekitas minus koheselt teravdatud tähelepanu: Iraak on mind alati huvitanud.
Maa mida peetakse maise tsivilisatsiooni hälliks.
Sumerid, Babüloonia ja Assüüria.
Kes kõik siit ajaloo kulgedes üle pole käinud, Aleksander Suure kreeklastest kuni Timur Lombaka usbekkideni.
Brittide ambitsioonid, Iraani-Iraagi sõda, Lahesõda, praegune USA ofensiiv.
Kes on see soliidne hallipäine härra hästiistuva tumehalli ?kriiditriibu? ülikonnaga?
Kõigepealt tuli teha väikesed taustauuringud.
Nagu igasuguse uurimistöö või luuretegevusega kaasnevad rahalised väljaminekud, ei aidanud ka mind muu, kui tuli hotelli vastuvõtu letitagust ?määrida? 20 dollariga.
Saadud skandinaaviapärase kõlaga nimi tundus kuidagi tuttav?
Möödus paar päeva. Projekt millega olin ligi aasta tegelenud tundus lõplikult liiva jooksvat? Kasahstani tolmuse poolkõrbe liiva?
Paar päeva lennuki väljumiseni tuli aga kuidagi sisustada?
Leidsin ennast jällegi neetud disco-baari leti äärest.
Baar oli seekord päris tühi, vaikelu häirimas vaid kondensioneeride vaikne urin mis oli segatud valjuhääldajatest kostva, siinmail igavesti populaarse Jossif Gobzoni monotoonse undamisega?
Äkitselt märkasin taamal baarinurgas hämaruses tuttavat kuju istumas.
See oli juba korra kohatud härrasmees?kes nüüd istus uhkes üksinduses ja vahtis tõtt liitrise Jack Danielsiga?
Korraga tõstis mees ninalt prillid, pühkis peopesaga üle näo ja ohkas...
Sellesse sügavasse ohkesse mahtus aga ka vandesõna?V**TU!
No-nii! Võtsin oma klaasi ja maandusin härrasmehe lauda.
Kui kõlab selline hädahüüe on iga meeskodaniku püha kohus oma suguvennale appi rutata!
?No kaveri? Närästäkö?? (Noh sõber? Kõrvetised?).
Kiire liigutusega leidsid härra metallraamiga prillid oma harjunud koha.
?No nii!? ? Ja mulle heideti puhmas kulmude alt kiire uuriv pilk ? ?Maanmiehiä??
?Noh, ütleme, et veidi lõunapoolt?? vastasin
Härra soome keel oli sorav, kuid siiski tuntava Skandinaavia-aktsendiga.
?Saame tuttavaks, - mulle ulatati üle laua käsi ? Uffe!?
See juhuslik uus tutvus, kuna selgus ka et me mõlemad ootame sama lennukit, päästis mu viimased päevad Astanas.
Uffe osutus vägagi koloriitseks tegelaseks.
Omanud korda kaheksa Skandinaavias ministriportfelli, olnud erinevate valitsuste ajal parlamendi spiiker, istunud lugematute firmade ja konsortsiumite juhatustes ning valitsustes.
Hetkel oli tema ülesandeks kureerida siin Kasahstanis projekte, mis puudutasid selle riigi infrastruktuure, nimelt Kaspia mere Aktau sadamaga seonduvad arenguteemasid.
Kuna meil mõlemal polnud oma päevi millegagi täita, siis põhiliselt veetsime aja jõude hotellis mõnusasti juttu puhudes, paar korda muidugi tutvusime ka linna kaunistavate betoonist arhitektuuripärlitega, mida india ja türgi ehitustööliste virgad käed Kasahstani rahva rõõmuks ja presidendi auks püstitanud olid.
Meie koosviibimise jooksul kibeles mul kogu aeg keelel kange soov pärida selle juhuslikult kuuldud ?Saddami ? fraasi? tagamaid, aga õnneks tuli juhus appi.
Linnajalutuskäigul möödusime ühest ehitusplatsist.
Nähtavasti oli siin tegemist mingi eriti tähtsa valitsushoone vundamendiauguga.
Silma järgi hinnates oli rajatise maa-aluse osa sügavus vähemalt paarkümmend meetrit.
Betoonivalu ootava armatuuri rägastik moodustas hiiglasliku punutise mida mööda turnisid keevitajad nagu tillukesed ämblikud.
?No on see vast tõsine objekt, kus juba keldrikonstruktsioon on nagu Loviisa tuumajaama energiabloki vundament!? avaldasin ma arvamust kui olime veidi aega sügavas ehituskaevises toimuvat jälginud.
? See on bunker. Aga ma ütlen, et mõõtmetelt suisa väikevend kui võrrelda nende maa-aluste hiiglastega mida me Iraagis ehitasime!?
Kogu mu olemus, kaasa-arvates näoilme ja keha-asend võtsid suure küsimusmärgi kuju?
Lugu mille Uffe mulle jutustas, oli kummaline.
Kindlasti jättis ta osa rääkimata, aga võibolla hoopistükkis avaldas midagi sellist, mida ei oleks pidanud?Eks oli siin ka oma osa sauna-õlledel ja minu poolt kasutusele võetud ?erakorralise häda-varu? Viru Valgel.
1985 aastal võttis Uffe:ga kes siis oli ühe Skandinaavia mõjukama finantsgrupi konsultant, ühendust väike ja tundmatu Soome ettevõte Bunkkerirakennus OY.
See ettevõte oli loodud viis aastat tagasi, minimaalse aktsiakapitali ja asukohaga Korso:s Vantaal Soomes.
Juhtis firmat tundmatu ja tagasihoidlik persoon, dipl.insener Kaartinen.
Firma oli loodud vaid ühe projekti elluviimiseks, praktiliselt ?keha? või nagu meil Eestis öeldakse ?riiul?.
See projekt oli aga vägagi tähelepanuväärne.
1980 aastal, kui härra Kaartinen puhkas oma prouaga Portugalis Lissabonis, tutvus ta juhuslikult tänavakohvikus ühe eaka Saksa vanahärraga.
Jutt jooksis, Kaartisel oli suus saksa keel ja kui vestluskaaslane oli kuulnud, et härra on osalenud Soomes, Austrias ja mujalgi suurte objektide nagu jõetammide, süvakollektorite ja kanalite ehitusel, pakkus saksa vanahärra välja, et kas ta ei sooviks äkki osaleda ühel suuremal ehitusobjektil.
Objekt oli tsiviilkaitse-otstarbeline militaar-rajatis Iraagi pealinna Bagdadi kesklinnas.
Kuna härra Kaartisel ei olnud hetkel mingit suuremat tööd silmapiiril, nõustus ta kohe.
Tööprotsess algas huvitavalt.
Kõik instruktsioonid ja tegevusjuhised saabusid tellija soovitusel moodustatud vastse Soome firma aadressile ainult era kullerpostiga.
Huvitav oli ka see, et kõikidel dokumendi-saadetistel oli saatjapoolne formulariosa täitmata.
Aga igasuguse ebaterve uudishimu lämmatas koheselt tõsiasi, et küsitud kuninglik ettemaks tööde alustamiseks, saabus firma arvele Korso Postipankki harukontorisse punktuaalse täpsusega.
Maksjaks oli ülekandel mingi kummaline Ushuaia Eximp S.A. ning aadressiks Banco de Commerciale Puerto Williams, Patagonia.
Projektmaterjalid, tööjoonised, materjali- ja tugevuskalkulatsioonid olid vormistatud väga korrektses inglise keeles ja oskuslikult, andes tunnistust projekteerija tugevast insenerikoolitusest ja töötraditsioonist.
Jooniste üldine ülesehitus ja visuaalne kogupilt oli aga kummaliselt arhailine.
Sellist joonisekeelt oli härra Kaartinen kohanud vaid korra, restaureerides vanade projektmaterjalide põhjal Tampere Tampella tehase jõujaama Saksamaal projekteeritud jõepaisu.
Töö käigus märkas ta veel ühte huvitavat üksikasja.
Ehituskonstruktsioonides kasutatud terase tabel-spetsifikatsioonides oli paar sellist teraseprofiili mis tundusid ebaharilikena.
Uurides katalooge selgus, et nende tootmine oli lõpetatud Kruppi tehastes Saksamaal 47 aastal.
See oli kummaline, aga ei tekitanud probleeme.
Projektdokumentatsioonis olid olemas sõlmede vajalikud tugevuskupüürid, materjalid oli võimalik asendada tänapäevastega
Värvanud Soomest vajaliku kaadri, kümmekond inseneri-tehnikut, alustas vastne firma Bunkkerirakennus OY tööd Bagdadis kahe kuu pärast.
Tööde teostamiseks alltöövõtu korras värvati Iraagis kohalikke ehitusettevõtteid.
Samuti hangiti kohalikelt tarnijatelt lihtsamad materjalid, betoon, perioodiline teras, profiilid.
Esimene objekt, suur kuuekorruseline allmaakompleks asus Bagdadi kesklinnas.
Šhiia-moslemite suurima pühaku Ali ibn Abu Talib:i hukkumise mälestuspäeva 10. Muharrami auks rajatud väikese mošhee vahetus läheduses.
Rajatis kujutas endast tugevdatud armeeritud betoonist kuuekorruselist allmaaehitust.
Punkri lagede konstruktsioon oli kihiline, teras vaheldus pingestatud betooniga.
Rajatise funktsiooniks, viis ülemist korrust, oli tsiviilkaitse otstarbega varjend 1500 inimesele.
Kõige alumine korrus punkrikompleksist oli militaarotstarbeline ja kujutas endast kas komandokeskust või tulejuhtimispunkti Iraagi armeele.
Bunkkerirakennus OY rajas objekti elutagamissüsteemid, õhuvarustuse, veevarustuse, kanalisatsiooni, autonoomse side ja elektrivarustuse.
Töö laabus.
Ehitist koordineeris Iraagi Armee, rahalised vahendid kui tehniline täiendav dokumentatsioon saabusid regulaarselt ja õigeaegselt.
Repliigi korras informatsioon, et selle punkri hävitasid USA õhujõud 2003 aasta 1. aprilli õhurünnakus Bagdadile, spetsiaalse punkrite hävitamiseks projekteeritud laserjuhitava rakett-pommiga BLU-113 (GBU-28).
Hukkusid kõik ülemistel varjendikorrustel varjunud Bagdadi elanikud.
Alumine militaarne korrus jäi terveks.
Sellise ?mutt-pommi? tegevus: (link)
Rajatud punker Bagdadi kesklinnas oli härra Kaartise ja Bunkkerirakennus OY esimene objekt.
Edasi järgnesid kõige erinevamad allmaarajatised Iraagi eri paikades.
Algas Iraagi-Iraani sõda.
Muidugi mõjutas toimuv ka ehitustegevust.
Keerulisemaks muutus alltöövõtt, olid ju sajad tuhanded Iraagi mehed mobiliseeritud verisesse sõtta, lonkas transport, materjalidega varustamine.
Kuid just nüüd jõudis järjekord põhiobjektideni.
Tegemist oli tohutute allmaakompleksidega Iraagi kõrbealadel.
Kõige suurem neist rajatavatest punker-süsteemidest paiknes sügaval kõrbealal keskaegse lossi Qualaat-e-Julundi läheduses
Viiendat aastat kestev sõda naabermaaga, mõjus Iraagi majandusele laastavalt.
Lisaks kõikvõimalikele varustus- ja organisatoorsetele raskustele hakkasid muret tegema ka finantsid.
Siiani oli tasutud Bunkkerirakennus OY:le Iraagi kaitseministeeriumi kontodelt maailma erinevates pankades.
Süsteem mis töötas nagu õlitatud jäi ühekorraga krigisedes seisma.
Kui rahalähetused olid viibinud juba neljandat kuud, pöördus hr. Kaartinen otseselt nende tegevust koordineerinud Iraagi Kaitseministeeriumi kõrge ametniku, kindralmajor Abdurahman ibn Kattabi poole.
Selgus, et tasumisega pole probleeme.
Probleeme on välisvaluutaga.
Iraagi dinaare oleks olnud külluses, aga paraku ei olnud ükski välispank või materjalitarnija nendest huvitatud.
Olukord oli tõsine, lõpetamisjärgus olev hiidrajatis Iraagi kõrbealal ootas viimistlemist, kompleksi tohutud metalluksed, mis valmistati Soomes laevaehitustehases olid kohe-kohe kohale jõudmas.
?No ja siis vajatigi minu abi?? välgutas Uffe muheledes oma prilliklaase.
?Selgus, vaatamata sellele, et Iraagi riigikassa valuutavarud olid seoses sõjaga ja relvaostudele USA:st olematuks kuivanud ja riigi naftatootmine lonkas mõlemat jalga, oli riigil midagi reaalset ka alles,?nimelt tema kullafond.?
?Põhimõtteliselt ei ole kulla müük ükskõik missugusele finantsasutusele probleem.
Kui seda kollast materjali on kümme kilo, sada kilo?aga kui kogus on suurem, siis tuleb juba tööd teha.?
?Kullakogus mida mulle Bagdadis Riigipanga keldris esitleti oli suurem, palju suurem?
Vaadates kullakangide korrektselt laotud püramiide, äratas mu tähelepanu mõnede kangide kuju?
Astunud lähemale, nägin nende valutempleid:
REICHSBANK
allpool numbrijada, SS ja kiri MELMER.?
?See kuld pärines III Reichi varakambritest.?
?Mis moel ja millist teed olid need kangid leidnud paiga Bagdadis, Iraagis, ei tea??
Sellise kullahulga realiseerimine oli muidugi probleem?Ostjate leidmine kes ei esita liiast küsimusi on vaevanõudev ja kulukas ettevõtmine?aga me saime hakkama?.
?Ettevõtjad said oma teenitud tasu ja operatsiooni võis lugeda edukalt läbiviiduks.
Kuna olin selle projektiga seotud niigi, õnnestus mul lõpuks näha ka seda viimast, Bunkkerirakennus OY äsjavalminud objekti.?
?Tegemist oli suure allmaarajatisega Iraagi kagualal kõrbes.
Rajatud kompleksi all-maa korruste arvu ma täpselt ei tea, neid võis olla kümmekond?Tohutu paksud laed, tõstukišahtid, kummalised vertikaalelevaatorid, ventilatsioonisüsteemid?Kõige aukartustäratavam oli aga peaehitis?
See oli tohutu allmaa-angaar.
Mõõtmetega umbes 70 x 70 meetrit, lae kõrgus põrandast 14 -15 meetrit. Kõige huvitavam oli aga see, et selle angaari üks sein kujutas endast tohutut terasest lüüsitaolist terasust.
See uks oligi see konstruktsioon mis telliti Soome laevaehitustehasest, laevatati kohale ja monteeriti siin kokku.
Mis oli selle ukse taga, kas viis sealt samade mõõtmetega šaht või koridor varjatult maapinnale, seda võis ainult oletada?
Mis oli selle punkri otstarbeks, pole siiani aimugi? Võib-olla oli allmaavarjend ette nähtud helikopteritele, võib-olla hävituslennukitele?Tohutud avanevad uksed välistasid võimaluse mingist allmaatehasest?või laost?
Hr. Kaartinen ja tema seltskond ei jaganud mingit infot?ju olid nad niivõrd hästi tasustatud??
Mida siis soomlased Saddamile ehitasid?
Ametlikult on teada, et Soome insenerid rajasid Iraagis kohaliku kaitseministeeriumi tellimusel tsiviilotstarbelisi varjendeid.
On ka teada, et enamuse neist rajatistest, vähemalt linnades, pommitati USA-Iraagi sõja käigus puruks.
Raske on neid väiteid kinnitada või ümber lükata.
On ilmunud oletusi, et Saddam:i ennast ei tabatud mingist Iraagi väikelinna aguli tagahoovis asunud kasutusele võtmata lampkastist, nagu naiivsetele televaatajatele USA võimude ja neile kuulekate infoagentuuride poolt esitati, vaid just sellest soomlaste poolt rajatud Qualaat e Julundi allmaakompleksist?
16. detsembri 1998 aastal, USA sõjalise operatsiooni Desert Fox ajal, filmis CNN uudiste reporterirühm Bagdadi taevas tundmatut lendavat objekti.
Pilt transleeriti üle kogu maailma?
6. detsembril 2002 aastal reedese päeva õhtul helistati kellegi anonüümse sõjaväeametniku poolt kuulsasse Art Belli raadiošhow:sse ja teatati moonutatud häälel Iraagi juhtkonna sidemetest tundmatute lendobjektidega.
Samas rõhutati, et USA otsib seetõttu igat võimalust, et alustada Iraagi vastu sõjalisi aktsioone. USA valitsevatel ringkondadel olevat hirm, et Iraak ja Saddam Hussein teevad ?kellegagi? koostööd.
Maailmas ringleb ka selline info, nagu oleks Lahesõja ajal, operatsiooni ?Desert Storm? jooksul tulistatud üks tundmatu lendobjekt USA uuel tehnoloogial põhinevate hävitajate F-117 Nighthawk poolt alla.
Lisaks levivad kuuldused, et Iraagi iidses Qualaat e Julundi lossis, mis kuulus kunagi kuningaperekonnale ja oli hiljem kasutusel kui Saddam Husseini suveresidents (nagu kõik Iraagi lossid), leiavad aset seletamatud nähtused.
Lossi kohal ja lähiümbruses on korduvalt nähtud kummalisi lendobjekte.
Qualaat e Julundi on oma ehituselt ja paiknemise iseärasustelt füüsiliselt praktiliselt ligipääsmatu.
Loss paikneb kaljunukil mille vertikaalsed seinad laskuvad Väike-Zabi jõe voogudesse.
Kas on see loss mingil moel seotud lähedal kõrbes asuvate sõjaliste objektidega ja kas on tõepõhi all kohalike elanike juttudel, kes on märganud lossis öösiti ülitugevat valgust ning pikka kasvu blonde läikivates mundrites ?tulnukaid? , lisaks oletatava geenitehnoloogiaga muudetud müütilised tohutute mõõtmetega "valvurskorpionid" ja "valvurämblikud" (link)? ametlikku kinnitust nendele väidetele ei ole saadud.
Edasi vaatame mis toimus 19.03.2003 aastal Antarktikas ja kuidas see on väidetavalt seotud USA õhujõududega Põhja-Iraagi lennuväebaasis.
Enne kui asume uurima neid 2003 aasta märtsis toimunud sündmusi, peaks veidi valgustama nende sündmuste ajaloolist tausta.
On teada, et Osmani Impeeriumi kokkuvarisemisega peale I Maailmasõda langes Iraak Suurbritannia ülemvõimu alla.
III Reichi, õieti SS organisatsiooni Ahnenerbe eelstruktuuride huvi tekkis Iraagi vastu juba 80 aastat tagasi, aegadel kui Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei (NSDAP) organiseeris oma esimesi marsiaktsioone Berliini tänavatel.
1924 aastal Detlef Schmude, kes kuulus NSDAP eellase Thule Gesellschafti kõrgemasse eliiti, lahkus Saksamaalt ja sooritas uurimisretke Kesk-Aasiasse. Schmude loodud oli ka Thule kõrgemat ladvikut ühendav, vähetuntud ?Uute Templirüütlite Ordu?, ta andis välja ka Thule ühingu ajakirja ?OSTARA?.
Kesk-Aasias asus Schmude Tabrizisse Iraanis ja väidetavalt tegeles viie järgmise aasta jooksul millegi sellise jahtimisega mida kutsuti ?Varjatud Meistrite jälgedeks?.
1939 aastal saatis Admiral Wilhelm Canaris, Hitleri kogu maailma katva ?spiooni-armee? juht ja Abwehri Luureagentuuri ülem, Kesk-Aasiasse Dr. Paul Leverkühni, ülesandega tutvustada nazi-ideoloogiat sealsetele ?aariarahvastele?.
Kõige otsesem eesmärk oli muidugi liitlaste leidmine ühiseks kogu maailma katvaks võitluseks Briti ja USA ülemvõimu vastu.
Ei olnud kokkusattumus, et Dr. Paul Leverkühni peakorter asutati samasse linna Tabrizisse, kus aastaid oli tegutsenud Detlef Schmude.
Arvata võib, et Dr. Leverkühni tegevus oli vägagi edukas, kahe aasta möödudes,1941 aastal toimus Iraagis rahvaülestõus, (juhiks Rashid Ali, Iraagi natsionaalsotsialistlikult meelestatud peaminister) Briti krooni ülemvõimu vastu.
Mäss suruti okupantide poolt relvajõul veriselt maha ja taastati kontroll Bagdadi üle.
1944 aasta juulis, kui kukkus läbi Illuminaatide korraldatud Stauffenbergi atentaadikatse Hitleri vastu, arreteeriti teiste juhtfiguuride seas ka Admiral Wilhelm Canaris.
Himmleri SS:i poolt läbiviidud juurdlus ei suutnud tõestada tema otsest osalust vandenõus, aga siin sai määravaks Canarise ja Himmleri ametkondade (Abwehri ja SS:i) igipõline rivaalitsemine.
Admiral suleti Flossenburgi koonduslaagrisse, kus ta hukati 1945 aasta aprillis, nädal enne sõja lõppu.
Abwehri kogu agentuur ning operatsioonide juhtimine Kesk-Aasias, läks üle Reichsführer-SS Heinrich Himmleri alluvusse, kes delegeeris kontrolli otseselt Rudolf von Sebottendorff: ile.
Kummalise kokkusattumusega oli Sebottendorf nagu Detlef Schmudegi 1916 aastast Thule ühingu liige, aga kuulus samuti ka ?Uute Templirüütlite? ordusse.
Veel kummalisem on aga fakt, et Sebottendorfi uppunud, õhtuülikonnas keha leiti Bosporuse lahest, Istanbuli laevadokkide kõrvalt 9. Mail, see on üks päev peale II Maailmasõja ametlikku lõppu Euroopas 1945 aastal.
Mis sai THULE / SS organisatsioonist Iraagis peale 1945 aastat, ei tea Läänemaailmas keegi.
On andmeid, et Iraagi vastu tundis ka sügavat huvi selline saladuslik persoon nagu SS-Brigadenführer Karl Maria Wiligut, alias Weisthor, keda Hitler kutsus omade vahel tögades ?Himmleri Rasputiniks?.
1940 aastal tegi Wiligut Himmlerile ettekande, et tema teadlased olid Iraagis, Irbil:i provintsis teinud tähtsa arheoloogilise avastuse.
Leiti hulgaliselt erinevaid esemelisi tõendeid 10.000 aastat enne meie aega eksisteerinud iidsest tsivilisatsioonist.
Wiliguti teooria kohaselt olid need leiud selle viimase müütilise Atlantisest pärinevate Ueiskuinings: ite 100.000 aasta taguse kuningatesoo meieni säilinud tunnistajad.
(Ahnenerbe dokumentides on seda müütilist Atlantisest pärinevat aarialaste kuningatesugu Iraagis nimetatud erinevalt: Ueiskuinings, Üiskuinings, Üxkuinings).
SS:i ja Ahnenerbe ametliku ideoloogia kohaselt olid koos germaanlastega puhtad aarialased nii iraaklased kui iraanlased.
(Euroopast loeti germaanlastele lisaks aarialaste hulka kuuluvateks ka soomlasi ja ungarlasi, kusjuures eestlasi ja lätlasi peeti eriti puhasteks aaralasteks (puhtaverelisemateks näiteks kui austerlasi) eestlased ja lätlased olid lihtsalt kunagi ajaloo vältel kaotanud oma saksa keele. See oli Reichi ametlik poliitika.)
19. märtsil 2003 aastal registreeris Antarktikas Lõunapoolusel asuva USA polaarjaama Amundsen-Scott seismograaf kummalist seismilist aktiivsust.
Pidevalt mehitatud uurimisjaama seismograafi andurid, uputatud mandrijäässe puuritud šahtidesse, on osa kogu maailma katvast seismilist aktiivsust mõõtvast süsteemist.
Antarktika jääkilp ?elab?, mandrijää ja šelfiliustikud on pidevas liikumises.
Aeg-ajalt toimub jäämassiividesse kogunenud pingete vallandumist ja muid jäämasside sisemisest dünaamikast märku andvaid füüsilisi protsesse.
Neid andmeid on registreeritud ja analüüsitud aastakümneid, nende iseloom ja põhjused on teada.
Nüüd registreeritu erines siiani kogetust aga nagu öö ja päev.
Andmete analüüs ja tehtud arvutused andsid toimunud seismiliste vapustuste paiknemisalaks Kuninganna Maudi Maa (Neue Schwabenland).
Andmed näitasid et toimunud värinaseeriad olid kestvuselt ca. tunniajalised(link).
Seismogrammidega tutvunud asjatundjad, analüüsinuna kõiki fakte, teatasid koheselt, et toimunud tõukeseeriad erinevad kõikide karakteristikute põhjal siiani seda regiooni iseloomustanud protsessidest.
Fikseeritu on iseloomulik vaid tehnoloogilise päritoluga protsessidele.
Varasema militaarkogemuse põhjal oletati, et 19.03.2003 aastal kell 20:00 - 05:00 Antarktikas Neu Schwabenlandi regioonis toimus rida seismilisi tõukeid, mis sarnanevad mitmes laines toimunud militaarsele pommitamisele.
20.03.2003 registreerisid seismograafid uusi tõukeid.
Seekord oli tegemist üksikute tõugetega kuid hoopis võimsamatega.
Kell 17:15 toimus plahvatus mille tugevust võis hinnata skaalavahemikku 3 ? 4 , maksimumiga 6,5 palli (link).
25. 03.2003 algas massiivne pommitamine kell 17:15.
Aktsioon tipnes seekord plahvatustega mille võimsuseks võis seekord hinnata 20-40 kilotonni arvestuslikku TNT.
Plahvatuste graafikud andsid sellel juhul tunnistust US õhujõudude poolt uue relvaarenduse - RNEP kasutamisest (link).
Kui esimene toimunud tõugeteseeria võis militaarasjatundjate arvamuse kohaselt olla nn. platsdarmi ette- valmistav rünnak, mille käigus üritati kindlaks teha ja lõhkuda vastase võimalikke kaitsepositsioone, siis teine ja kolmas laine oli otseselt suunatud infrastruktuuri hävitamiseks.
Seismograafide poolt fikseeritud plahvatuste iseloomulikud graafikud langevad täpselt kokku USA sõjaväe relvastuses olevate punkripurustusrelvade GBU-28 (BLU-113) vastavate karakteristikutega.
Teise rünnaku pilt aga, sarnaneb juba 6500 kg nn. ?aatomita pommi?, konventsionaalse relva MOAB plahvatusele.
See ülivõimas ?monsterbomb? hävitab kõik 1500 meetrises ringis (link).
USA relvastuses olev nn. ?konventsionaalne aatompomm? RNEP (Robust Nuclear Earth Penetrator) arendati välja spetsiaalselt sügaval maapõues olevate objektide hävitamiseks.
Kummaline, et kuigi teda reklaamitakse kui ?Bunker Buster?, katsetati teda esmakordselt 1996 suure saladuskatte all Gröönimaal ja just Gröönimaa kilomeetrite paksuse jääkilbi ?mulgustamisel?.
Tekib küsimus, miks ja mis otstarbel selline uus ?tuumarusikas? loodi?
See küsimus ei ole selge ka USA:s endas.
Aastatel 2000-2003 viidi läbi Ed Markey poolt Kongressis ja senaator John Kerry poolt USA senatis pidevaid debatte, teemaks RNEP otstarbekus ning võimalik rahvusvaheliste tuumarelva kasutamist piiravate lepete rikkumine.
Tundub, et see relv loodi põhiliselt selle eesmärgiga, milleks 25.03.2003 teda Neu Schwabenlandis ka kasutati.
Operatsiooni platsdarmiks oli Põhja Iraagi ?lennukeelutsoonis? asuv USA õhujõudude sõjaväebaas.
Operatsiooniks kasutati baasis baseeruvaid F-117 Nighthawk hävituspommituslennukid, mida tangiti missioonil õhus korduvalt. (link)
Põhijõuks olid pommituslennukid B2. Need startisid USA mujal maailmas asuvatest sõjaväebaasidest (Guam jt.) (link).
(USA ?imelennuk? B2 helibarjääri ületamas): (link)
Koordineerisid tegevust AWACS luurelennukid.
Operatsioon viidi läbi ülima salastatuse õhkkonnas.
Lennuvälja Põhja-Iraagis kasutati kõigil rünnakupäevadel Antarktikast saabuvate lennukite vastuvõtmiseks.
Viimasel rünnakupäeval 25.03.2003 jäi planeeritud maandumine tegemata kolmel F-117 ja ühel B-2 strateegilisel pommitajal.
Kas maandusid need lennukid ootamatult mõnel teisel lennuväljal või tulistati Antarktikas alla, seda pole teada.
Üks huvitav detail aga veel.
25.03.03. oletatava Antarktika-rünnaku viimasel otsustaval päeval seisid Põhja-Iraagi lennuväljal lennuvalmis USA sõjaväe transpordilennukid Hercules.
Kusagil keskööl kui oli saabunud informatsioon lennuväegrupeeringu tagasisaabumisest, väljus transpordilennukitest pataljoni jagu (700 meest) Saksa Bundeswehri mundrites ja eraldusmärkidega sõjaväelast.
Ja oh imet, kibekähku vahetati mundrid, sõnatute pealtnägijate tunnistusel US Special Forces omade vastu?
Miks kandsid ilmselt lendu Neu Schwabenlandi ootavad USA eriväelased Saksa Liitvabariigi mundreid?
Kas loodeti, et peale edukaid lennuväelööke asub III Reichi jääalust Baasi 211 hõivama see US pataljon? Ja Saksa mundrid on ehk ohutumad?
Väga huvitav!
Tõmbaks nüüd ?PARA?-otsi veidi kokku.
Maailmas jätkub vastasseis mis sai alguse kunagi iidses Atlantises.
Siis kui aarialased heitsid selleaegsest maailmast välja raha leiutanud semiidid.
III Reich üritas ühendada kogu maailma aarialasi, luua oma tugipunkte, jõu- ja Thule Gesellschafti ideoloogiakeskusi.
Ülemaailmne semiitide sionism, kelle relvadeks on kogu maailma rahandus, finantssüsteem ning USA tohutu sõjaline võimsus, üritab hävitada nüüd viimaseid III Reichi aaria tugipunkte.
Venemaa on ässitatud Tšetšeenia kallale, Ühendriigid tümitavad Iraaki.
Seitsmekümnendatel aastatel õnnestus USA ja Briti teadlastel viimaks saada selgust selles tohutus teadmiste ja andmepagasis mis saadi Saksamaalt sõjasaagiks.
Uute lennumasinate edasiarendused, B2, F-117, radarinähtamatus, III Reichi saavutustel põhinevad uued relvasüsteemid. Nüüd ollakse valmis astuma vastu III Reichi Haunebudelle.
Semiidid asusidki rünnakule.
Otsustati likvideerida Iraak ja Thule viimased tugipunktid.
Mängu toodi halenaljaka põhjusena Saddami hüpoteetilised massihävitusrelvad.
USA Iraagioffensiivi tegelikeks põhjusteks ei ole isegi seal leiduv nafta, vaid ikka see igipõline vastasseis kahe iidse vaenlase vahel.
Muidugi ei saa eitada Saddami möödapanekuid.
Nähtavasti tegi ta samu vigu mis Adolf Hitler siis, kui selgusid Thule Gesellschafti poolt vahendatavate teadmiste ja võimsuse tõelised tagamaad?
Mõlemad ei mõistnud, et see teadmistepagas ei ole selleks, et neile endile kuulsust tuua, vaid selleks, et nad teeniksid üritust?
Millegi muuga ei oska seletada Saddami taplust Iraaniga, Kuveidi vallutamist ja tema muid kummalisi ettevõtmisi...
Koos sõjaga Iraagis oli USA:l sobiv teha uus rünnak ka Neu Schwabenlandi, III Reichi viimasesse tugipunkti.
Nähtavasti tundis USA sõjamasin nüüd, olles kasutusele võtnud paljud saksa WWII aegsed leiutised ennast ka selles ettevõtmises palju kindlamalt kui admiral Byrd 1947 aastal.
Mis toimus Antarktikas tegelikult, seda võib vaid oletada, toimunud sündmuste tunnistajateks seal, on siiani paraku vaid seismograafilindid...
Nüüd edasi.
Kord puudutasime teemat ?Miks me enam Kuule ei käi?? (III Reichi saladused, postitus 8-12-2005). Sellele juba olnud kirjutisele toetuvalt uurime nüüd, mis on sõltumatutele vaatlejatele III Reichi toimetamisest Kuul-Marsil silma jäänud.
Ja nii ta tõenäoliselt oligi.
22. juuni varahommikul 1941 kuulutas Saksamaa Nõukogude liidule sõja ning kohe seejärel alustas sissetungi. Selleks ajaks oli Nõukogude Liit jõudnud juba suure osa oma vägedest läänepiirile koondada. Nimelt 14.06 said läänepoolsed sõjaväeringkonnad käsu valmistada ette välistaabid, teise ešeloni üksused alustasid koondumist piirile. 19.06 anti sõjaline valmisolek ja 22.06 nimetati sõjaväeringkonnad rinneteks. Spekuleeritakse, et mõne päeva pärast pidi NL ise rünnakut alustama. Pakutakse välja 6. juulit, samuti 14. juulit, kuid tõenäoliselt oli rünnak plaanitud veelgi varasemale kuupäevale.
Nüüd veidi huvitavamaks. Peale Hitleri rünnakut 22.06 kuulutati välja üldmobilisatsioon, aga alates 23. juunist. Milline riik ootab mobilisatsiooniga pärast kallaletungi terve päeva!!! Aga üldmobiliseerimislendlehed olid valmis trükitud juba varem... ja nimelt 23. kuupäevaga nende peal.
Samuti olid varem valmis tehtud ka sõja ajal kuulsaks saanud laulud ja plakatid. Väeosadel olid ka varem valmis trükitud vene-saksa vestlussõnastikud mitmesuguste väljenditega nagu "Käed üles", "Kas vangiandjaid on veel", "Kas te olete näinud langevarjureid", "Kas relvi on?", "Seisa, muidu lasen", "Kus on lähim postkontor" jne. Väeosadele olid välja jagatud topograafilised kaardid Poola, Ida-Preisimaa, Rumeenia, Saksamaa jne alade kohta. Samas ei olnud ühtegi kaarti tagalaalade kohta ja vene väed taganesid pimesi.
See selleks, kuid lääneriikidel ja Nõukogude Liidul oli 1940. aastal olemas järgmine tegevuskava:
1. Lääneriikide vaikival nõusolekul pidi Punaarmee 1940. aasta märtsis okupeerima ja annekteerima Soome. Balti riigid pidi Nõukogude Liit okupeerima ja annekteerima hiljemalt 1940. aasta maikuu lõpuks.
2. 1940 kevadel pidi Prantsusmaa koos Hollandi ja Belgia vägedega alustama sõjategevust Saksamaa vastu. Samal ajal pidi toimuma Inglise-Prantsuse invasioon Norrasse ja sealt edasi Taani ning Lõuna-Rootsi, kus oli ette nähtud luua Saksamaa vastu alustatava sõja lõunarinne.
3. Jugoslaavia pidi ründama Saksamaad "Böömi hobuseraua" kaudu, mida tõendasid 1940. aastal La Charités Prantsuse kindralstaabis sakslate kätte saagiks langenud dokumendikaustad.
9. märtsil 1940 saatis Saksa välisasjade minister von Ribbentrop marssal Mannerheimile ametliku kirja, mis oli dateeritud 07.03.1940 ja kandis riigimarssal H. Göringi ja von Ribbentropi allkirja. Selle Mannerheimi arhiivi säilikuna K/8/24 signeeritud kirjale olid lisatud järgmised dokumendid:
1) Fotokoopia Stalini ja Churchilli allkirjadega varustatud sõjalisest salalepingust 15 10. 1939. Sinna juurde kuuluvad dokumendi realiseerimise plaanid;
2) Skandinaavia aerofotod strateegilist ja taktikalist laadi märkmetega Inglise ja Prantsuse vägede põhja poolt Saksa Riigi piiride poole plaanitavate sõjalis-operatiivsete liikumiste kohta;
3) Lääne ja Ida ühise, Saksa Riigi vastu kavatsetava sõja organiseerimise ning teostamise selgitus. Dokumendi juurde on lisatud järgmised skeemid:
a) Aerofoto koopia liitlaste operatiivplaanide kohta Norras;
b) Skeem kaardil Saksa Riigi neljal rindel sõjalisse haardesse võtmise kava kohta. (Põhjarindel, Lääne-Prantsusmaa ja Belgia-Hollandi rindel, Jugoslaavia rindel Balkani poolsaarel ja Nõukogude Vene pearindel.)
4) Pärast seda, kui Nõukogude Liit on Soome okupeerinud ja Briti-Prantsuse ekspeditsiooniväed Norra, Taani ning Lõuna-Rootsi hõivanud, koostab ühine kindralstaap alljärgnevas järjestuses toimuvate ühiste ofensiivpealetungide ajaplaani:
5) Inglise ekspeditsiooniarmee üksused Põhja-Prantsusmaal marsivad koos Prantsuse armeega Belgiast läbi ja asuvad siis Reini rindel rünnakule. Samal ajal alustavad Vene väed Tšehhoslovakkiast ja Poolast pealetungi. Hollandi ja Belgia on lubanud osaleda selles ühises, Saksa Riigi vastu suunatud ofensiivis.
6) Inglismaa ja Prantsusmaa merejõud isoleerivad Saksa sõjalaevastiku, tõkestades põhjapoolse Põhjamere ja Doveri ning Calais' harukanali kuni Saksa armee kahjutuks tegemiseni.
7) Peamine rünnak Saksamaale tuleb plaani järgi Skandinaaviast Taani ja Baltikumi kaudu. Operatsioonide kindralstaap jääb Pariisi, kus ta otsekohe tegevust alustab.
8) Prantsuse ja Inglise õhujõudude ühine kindralstaap moodustab otsekohe koos Nõukogude Vene õhujõudude kindralstaabiga töörühma, mille operatiivseks eesmärgiks on anda Saksa õhujõududele hävitav löök, et seejärel ühiselt alustada maismaaoperatsioone.
9) Kokkuleppes kirjapandud klausel Soome võimaliku abistamise kohta põhineb 1939. aasta suvel Krimmi salakohtumisel saavutatud Churchilli ja Stalini omavahelisel sobimusel (Inglise Norra invasioon).
10) Sõjalisele salaleppele on Nõukogude vene kindralstaabi nõudmisel lisatud merekaardid, kus on märgitud Norra vetes asuvad miiniväljad. Royal Navi alustab Norra vete mineerimist 5.-6. aprillil 1940. Lisatud kaart tähistab oma merejõudude jaoks miinidest vabaks jäetud veeteid.
Niisiis näeme, et Liitlastel oli plaan Saksamaa purustada juba vaat, et enne teise ilmasõja algust ja seega võib Saksamaa tegevust nimetada ennetavaks löögiks küll.
Läheme nõks tagasi ajalukku.
USA kindrali Pattoni poistele sattus 1945 ?Paperclipi? operatsiooni käigus pihku kogu Peenemünde projekt W.von Brauniga eesotsas.
Kogu varustus, tehnika dokumentatsioon.
Tunnistajate ütluste kohaselt oli Von Brauni töölõik aga küllaltki kitsas. Puudutas see ainult kosmoselende, ehk inimese viimist kosmosesse.
Projekt kandis koondnimetust A9/A10.
Praeguseks on tõendatud, et 1943 aastal suutis SS viia kaks inimest kosmosesse. Esimesed kosmonaudid G.Goldiz ja R.M. Schröder.(link)
Kindral Pattoni poolt USA:sse tiritud materjalid, seadmed ja dokumentatsioon oli aga suuremas osas arusaamatu nii ameerika teadlastele kui paraku ka Von Braunile.
Jagas ta suurepäraselt vaid oma lõiku.
Igasuguseid kummalisi mootoreid ja jõuseadmeid paraku aga mitte.
Viimasel ajal on internetti ilmunud teateid ka muust kraamist mida Patton suutis venelaste nina alt ära napsata.
Kõige kummalisem neist on mingi saladuslik kihiline foolium.
Saadi seda Saksamaalt 1945 kokku ligi 10 tonni.
Materjal kujutas endast väga tugevat kangalaadset paljukihilist aga metalliliselt läikivat materjali.
Tehtud katsetused näitasid, et see materjal ei juhtinud soojust, oli füüsikaliselt-mehhaaniliselt väga tugev ja mis kõige tähtsam, ülimalt vastupidav kiirgusele s.o. praktiliselt kiirgusläbimatu.
Katsetused näitasid, et selle kangamaterjali kahekordne kiht vastas praktiliselt viiele sentimeetrile (!) seatinale.
Täpsema koostise, koe-ehituse, omaduste kohta pole paraku rohkem andmeid toodud.
Internetis on pilte, et saksa süstiku laadse lennumasina ?KOMET? ja raketi V-3 piloodid kandsid sellest materjalist tehtud skafandreid.
Teine huvitav fakt on kindral Pattoni poolt pihta pandud konteiner kummaliste navigatsiooniriistadega.
Neid uurinud asjatundjad tegid selgeks, et tegemist on nn. teiseste navigatsioonikompassidega ehk ?Tochterkompassen?:itega.
Eriliseks võib pidada siin kahte asja.
Kõigepealt see, et need kompassid ei ole elektromagnetilised, vaid orienteeruvad taevatähtedele (st. nad on kasutatavad kas tugevate magnetväljade keskkonnas, või siis maailmaruumis.)
Teiseks olid need kompassid markeeritud mitte Wehrmachtile iseloomulike tegijamärkidega vaid SS ühingu THULE embleemidega!(link)
Venelastel läks vaid veidi kehvemini.
Kui punaväed 1945 Peenemündesse jõudsid oli sinna ikkagi jäänud, vaatamata USA kindral Pattoni ?rehitsemisele? igasugust kraami?
Venemaa juhtival raketiasjatundjal konstruktor Bolhovitovil oli nähtust sõna otseses mõttes jalad nõrgaks läinud?
Kuid Iivanid said kätte ka midagi veel väärtuslikumat.
Nimelt kogu Ebensee allmaatehase koos saksa interkontinentaalsete rakettide tootmisprogrammiga (koodnimetus ?Zement?)
Muidugi võeti ligi ka pihku sattunud projektijuhid härrased-ss:lased Helmut Grötrupp, H. Wieze, A. Neckari ja B. Borinski.
Nendest härrastest sai nüüd lugupeetud Nõukogude Venemaa raketiteadlase Koroljovi erikonstrueerimisbüroo ajutrust.
Ainult üks asi oli kehvasti.
Lugupeetud ss-lased olid küll kõvad raketiteadlased, aga seotud ainult projektiga ?Zement? st. interkontinentaalsete rakettidega.
Kosmoselennud teistele planeetidele konventsionaalsete meetoditega oli projekt ?BUWE? pärusmaa, millega tegeles paraku Von Braun.
Mis siis edasi sai?
Külm sõda kogus tuure.
1961 leekis kosmosesse Gagarini Jüri.
Kogu Eribüroo oli ennastsalgavalt pingutanud.
Koroljov sai Vostok 1 eest Sotsialistliku Töö Kangelase Kuldtähe koos Lenini ordeniga, Grötrupp, Wieze, Neckar ja Borinski paraku ainult Tööpunalipu ordeni.
(Pealtnägijad teavad pajatada, et Borinski armastas kanda kuni surmani venelaste kiusamiseks oma SS-lase ohvitserimundrit, mida venelasest ihurätsep iga aasta hoolsasti uuendas. Ju siis vaatasid parteibossid, et Lenini orden ei sobi kuidagi raudristi kõrvale.)
Mees kosmosesse, sellega saadi hakkama, aga Kuule?
Siin oli jäme ots paraku Von Brauni ja ameeriklaste käes.
Küllaltki kiiresti suudeti USA:s peale president Kennedy kuulsat ?programmilist kõnet? panna masinavärk suurte pööretega käima.
Praegu tagasi vaadates isegi arusaamatult kiiresti.
Tegelikult ei ole siin arusaamatut aga midagi.
Hitleril oli plaan saata inimene Kuule 1954.
Praktiliselt oli algtöö Saksa teadlastel tehtud.
Paljud materjalid, dokumentatsioon, tehnoloogia, teadustöö oli olemas.
Oli ka väga kummalisi momente.
Saksa koonduslaagri arst Zigmund Rascheri töö inimese organismi vastupidavusest kosmoseaparaadi dehermetiseerumisel, mahajahtumisel jne. oli aukartustäratav.
Aga veel aukartustäratavam oli SS ohvitseri Strugholdi USA:sse kaasatoodud dokumentatsioon inimese füsioloogiast pika-ajalisel kaaluta olekus viibimisel.
Mis moel Saksa teadlased said sellise andmebaasi see on siiani saladus. Strughold ise, keda USA autasustas Kongressi Aumedaliga, tähendas vaid, et ?Kammleri struktuur? töötas selle andmebaasi välja?
Edasi.
21.12.1968 Apollo 8 tiirutas ümber Kuu
18.05.1969 Apollo 10 kuumoodul laskus 15 kõrguseni Kuu pinnast
16.07.1969 Apollo 11 laskus Kuule
14.11.1969 Apollo 12 laskus Kuule
11.04.1970 Apollo 13 avarii
01.11.1971 Apollo 14 laskus Kuule
26.07.1971 Apollo 15 laskus Kuule
16.05.1972 Apollo 16 laskus Kuule
07.12.1972 Apollo 17 laskus Kuule
1973. aasta juulis sai Wernher von Braun esimese insuldi ja lahkus tegevteenistusest USA õhujõududes.
1974. teine insult.
Wernher von Braun suri 16. 06. 1977 aastal.
Venemaa Erikonstrueerimisbüroo juht Koroljov suri 14.01.1966.
Enne teda oli suurte austusavaldustega saadetud viimasele teekonnale nii Wieze, Neckar kui ka ?nautšnõi zatrudnik? herr Borinski oma mustas vormis.
Ja koheselt tõmmati kummaline ?rasvane joon? ka alla Venemaa kosmoseprogrammile.
Hakkasid tulema ka ?laksud?.
Hukkusid kosmonaudid Komarov, Dobrovolski, Volkov, Patsajev.
Koheselt külmutati rida uusi epohhiloovaid kosmosetehnikaprogramme.
Suletud tsükliga rakettmootor N-1 (mille ameeriklased praegu kusagilt Siberi angaarist avastasid, ja kohkunult uurivad. ? see 1960 aastate Koroljovi grupi tehnika pidi praegu ameeriklastele arusaamatu olema
Kuidagi kummaline on see värk!
Oli ameeriklastel omad SS:lased, lendasid Kuule. President Kennedyl oli plaan isegi Marsile põrutada.
Olid venelastel omad SS:lased, läks kosmosevärk nii et mürises.
Mõeldi välja mootoreid, nelikümmend aastat tagasi, mis on ameeriklaste praegustest kolm korda väiksemad ja 20 (!) korda võimsamad.
Jänkid vahivad suu ammuli? kuidagi ei saa aru kuidas need koos seisavad.
Enam ei lennata kuhugi. Süstikud kukuvad ka alla, ei julge teisi õieti kasutadagi?
Aga äkki on see nazide saladuslik foolio lihtsalt otsas, millest Apollo meeste üliõhukesi skafandreid vorbiti? Hahaa!
Ja kui Von Braun ja Wieze-Neckar-Borinski teadsid vaid seda osa mida härra SS Waffen General Hans Kammler neile usaldas?
Kammleri ennast ja tema Sonderstab SS liikmetest (sadakond inimest) ei tabatud 1945 aasta kevadel liitlaste poolt kedagi.
Kätte jäid väiksed tegijad, nn. projektijuhid nagu Von Braun jt.
Mida siis need ?tõsisemad poisid? võisid teada?
Huvitav-huvitav!
Rudolf Magnus Schröderi kosmoseskafander
Lihtsalt infoks asjast huvitatutele. Selline nägi välja WWII aegne Saksa skafander. Kasutati seda ülikõrgel lendavates lennukites, Horten, Gotha, Komet, raketis V3 ja maailma esimes kosmoseraketis A9/A10 http://www.geocities.com/ptballdan/ho9v1_11.jpg
III Reich:i UFO pärand
Tasapisi avanevad eri riikide arhiivid ja me saame jätkuvalt aimu nendest III Reichi siiani peidus olnud tagamaadest.
Toon Teieni paar linki originaaldokumentidest mis annavad tunnistust ponnistustest mida võidu tegid nii USA kui Venemaa uurimaks SS:i pärandit.
http://www.bluebookarchive.org/page.aspx?PageCode=NARA-PBB85-51http://www.roswellfiles.com/FOIA/FlyingWing.htm
[ 12-23-2005 kell 20:02:32. Otsustasin täna üle pika aja sellest III Reichi materjalist silmad üle lasta. Ja mida ma avastasin! Tagurlikud jõud on asunud tegutsema ja paljud sellesse teemasse üles riputatud lingid on tegevuse lõpetanud. Uurisin veidi asja.Blokeeritud on Saksamaa-Austria sait www.mental-ray.de ,,Hispaania sait www.usuarios.lycos.es Argentiina libreopinion.com, ja teiste pildi ning teabepangad. Sai siis paari kohta helistatud ja kuuldud, et kõigis neis riikides on inimestele ja ühendustele kes seda asja ajasid avaldatud teatud survet.On serverprobleeme, on probleeme kohalike võimudega ja jõustruktuuridega. Kuni sinna maale et pangad on riistvara ostmiseks kasutatud laene üles ütelnud.Väga naljakad juhtumised.Tundub et mingid tüübid on hakanud nihelema...]
Veel üks huvitav riistapuu III Reichi aegadest. http://www.kheichhorn.de/assets/images/DM-1.jpg
LIPPICH LiP13 lennukiaretus DM-1, hilisem versioon versioon SM Levitator (ehitatud Vril Triebverk:is)
versioon SM-Lev-A. (See versioon hüpoteetilise levitaatormootoriga - sama mis haunebudel - sattus 1945 USA ametkondade kätte - http://www.kheichhorn.de/assets/images/dm1-1.jpg
Katselennul USA:s - http://www.kheichhorn.de/assets/images/dm1b08.jpg
Peale sõda kulus jänkidel nelikümmend aastat selle tehnoloogia läbihammustamiseks enne kui valmis sakslaste HOGO 229 le analoogiline lennumasin: (pildil HoGo 229 ülal, jänkide praegune superlennuk B 2 all) http://www.kheichhorn.de/assets/images/horton_229_2.jpg
III Reichi tehnika ja tänapäev
Leidsin ühe toreda Portugali saidikese kus on võrreldud III Reichi ja tänapäeva suurriikide tehnikaarendusi. Kuidagi kummaliselt sarnased teised kui neid uurida.
Väike spikker Portugali keelest:
Tecnologia Alema - Saksa tehnoloogia
Tecnologia Norte-Americana - USA tehnoloogia
Tecnologia Sovjetica - Nõukogude tehnoloogia
Tecnologia Francesa - Prantsuse tehnoloogia
Portugali sait ise: (link)
Video III Reichi UFO:dest (Die Flugscheiben)
Siin on ingliskeelne videomaterjal Nazi:i UFO:dest.
Võtab kokku meie foorumis käsitletud teema. Pikkus 53 minutit. Hoiatan, taustamuusika on kole. Pealeloetud tekstiosa OK!
Aga põhimõtteliselt tasub vaadata.
Videomaterjali link
Saddami UFO ja Antarktika Nazid
Eelmisel aastal tuli mul töö asjus pikemat aega viibida Kasahhi Vabariigi uues vastses pealinnas Astanas.
See linn on kasvanud nagu seen inimtühja steppi ja seda suuresti naftadollari nõul ja auväärse Nursultan Nazarbajevi käsul.
Kiiskav klaas, betoon, laiad esinduslikud bulvarid ning peenike punane tolm, mida tuline läänetuul ehk ?hõdõr? transpordib ohtralt pealinna taamal laiuvatest ergavatest kõrbetest.
Tööprotsess vastses pealinnas on aeglane nagu kaamelikaravan kunagisel siiditeel.
Elu idamaadel toetub iidsele filosoofiale, hoopistükkis vanemale kui selline abstraktsioon, mida mida meie AJA mõiste all tunneme.
Tohutud valitsushooned, koridorid mille lõpp kaob maakera loomuliku kumeruse taha, lõputud nõupidamised pikitud tihedalt teejoomispausidega.
Aga veelgi tüütavamad õhtud. Vabu õhtupoolikuid polnud sisustada praktiliselt millegagi - hotell pakkus ajaveetmiseks jõusaali, ?finskaja banja: sauna? ning disco-baar:i.
Nii või teisiti kippusid kõik õhtud ilma erandita selles viimases punktis lõppema.
Harilikult koosnes baariseltskond mõnest jõllis silmadega ja artikulatsiooni kaotanud hotellielanikust, paarist tundmatusse kohalikku kõrbesuguharru kuuluvast prostituudist ja mõnest ?giidist? või ehk nagu neid vanal heal ajal kutsuti, ?kulturovedõ v štatskah? ehk kohaliku KGB nuhist.
Ühel järjekordsel igaval õhtupoolikul, asunud oma harjumustekohasele baaripukile, kuulsin tahtmatult pealt samas baaris istet võtnud soliidse härrasmehe telefonikõnelust: ??no, ma usun , et oman kogemusi? kui ma juba SADDAMILT raha kätte sain? küll siis ka siit??
See tahtmatult kuuldud lausekatke tekitas minus koheselt teravdatud tähelepanu: Iraak on mind alati huvitanud.
Maa mida peetakse maise tsivilisatsiooni hälliks.
Sumerid, Babüloonia ja Assüüria.
Kes kõik siit ajaloo kulgedes üle pole käinud, Aleksander Suure kreeklastest kuni Timur Lombaka usbekkideni.
Brittide ambitsioonid, Iraani-Iraagi sõda, Lahesõda, praegune USA ofensiiv.
Kes on see soliidne hallipäine härra hästiistuva tumehalli ?kriiditriibu? ülikonnaga?
Kõigepealt tuli teha väikesed taustauuringud.
Nagu igasuguse uurimistöö või luuretegevusega kaasnevad rahalised väljaminekud, ei aidanud ka mind muu, kui tuli hotelli vastuvõtu letitagust ?määrida? 20 dollariga.
Saadud skandinaaviapärase kõlaga nimi tundus kuidagi tuttav?
Möödus paar päeva. Projekt millega olin ligi aasta tegelenud tundus lõplikult liiva jooksvat? Kasahstani tolmuse poolkõrbe liiva?
Paar päeva lennuki väljumiseni tuli aga kuidagi sisustada?
Leidsin ennast jällegi neetud disco-baari leti äärest.
Baar oli seekord päris tühi, vaikelu häirimas vaid kondensioneeride vaikne urin mis oli segatud valjuhääldajatest kostva, siinmail igavesti populaarse Jossif Gobzoni monotoonse undamisega?
Äkitselt märkasin taamal baarinurgas hämaruses tuttavat kuju istumas.
See oli juba korra kohatud härrasmees?kes nüüd istus uhkes üksinduses ja vahtis tõtt liitrise Jack Danielsiga?
Korraga tõstis mees ninalt prillid, pühkis peopesaga üle näo ja ohkas...
Sellesse sügavasse ohkesse mahtus aga ka vandesõna?V**TU!
No-nii! Võtsin oma klaasi ja maandusin härrasmehe lauda.
Kui kõlab selline hädahüüe on iga meeskodaniku püha kohus oma suguvennale appi rutata!
?No kaveri? Närästäkö?? (Noh sõber? Kõrvetised?).
Kiire liigutusega leidsid härra metallraamiga prillid oma harjunud koha.
?No nii!? ? Ja mulle heideti puhmas kulmude alt kiire uuriv pilk ? ?Maanmiehiä??
?Noh, ütleme, et veidi lõunapoolt?? vastasin
Härra soome keel oli sorav, kuid siiski tuntava Skandinaavia-aktsendiga.
?Saame tuttavaks, - mulle ulatati üle laua käsi ? Uffe!?
See juhuslik uus tutvus, kuna selgus ka et me mõlemad ootame sama lennukit, päästis mu viimased päevad Astanas.
Uffe osutus vägagi koloriitseks tegelaseks.
Omanud korda kaheksa Skandinaavias ministriportfelli, olnud erinevate valitsuste ajal parlamendi spiiker, istunud lugematute firmade ja konsortsiumite juhatustes ning valitsustes.
Hetkel oli tema ülesandeks kureerida siin Kasahstanis projekte, mis puudutasid selle riigi infrastruktuure, nimelt Kaspia mere Aktau sadamaga seonduvad arenguteemasid.
Kuna meil mõlemal polnud oma päevi millegagi täita, siis põhiliselt veetsime aja jõude hotellis mõnusasti juttu puhudes, paar korda muidugi tutvusime ka linna kaunistavate betoonist arhitektuuripärlitega, mida india ja türgi ehitustööliste virgad käed Kasahstani rahva rõõmuks ja presidendi auks püstitanud olid.
Meie koosviibimise jooksul kibeles mul kogu aeg keelel kange soov pärida selle juhuslikult kuuldud ?Saddami ? fraasi? tagamaid, aga õnneks tuli juhus appi.
Linnajalutuskäigul möödusime ühest ehitusplatsist.
Nähtavasti oli siin tegemist mingi eriti tähtsa valitsushoone vundamendiauguga.
Silma järgi hinnates oli rajatise maa-aluse osa sügavus vähemalt paarkümmend meetrit.
Betoonivalu ootava armatuuri rägastik moodustas hiiglasliku punutise mida mööda turnisid keevitajad nagu tillukesed ämblikud.
?No on see vast tõsine objekt, kus juba keldrikonstruktsioon on nagu Loviisa tuumajaama energiabloki vundament!? avaldasin ma arvamust kui olime veidi aega sügavas ehituskaevises toimuvat jälginud.
? See on bunker. Aga ma ütlen, et mõõtmetelt suisa väikevend kui võrrelda nende maa-aluste hiiglastega mida me Iraagis ehitasime!?
Kogu mu olemus, kaasa-arvates näoilme ja keha-asend võtsid suure küsimusmärgi kuju?
Lugu mille Uffe mulle jutustas, oli kummaline.
Kindlasti jättis ta osa rääkimata, aga võibolla hoopistükkis avaldas midagi sellist, mida ei oleks pidanud?Eks oli siin ka oma osa sauna-õlledel ja minu poolt kasutusele võetud ?erakorralise häda-varu? Viru Valgel.
1985 aastal võttis Uffe:ga kes siis oli ühe Skandinaavia mõjukama finantsgrupi konsultant, ühendust väike ja tundmatu Soome ettevõte Bunkkerirakennus OY.
See ettevõte oli loodud viis aastat tagasi, minimaalse aktsiakapitali ja asukohaga Korso:s Vantaal Soomes.
Juhtis firmat tundmatu ja tagasihoidlik persoon, dipl.insener Kaartinen.
Firma oli loodud vaid ühe projekti elluviimiseks, praktiliselt ?keha? või nagu meil Eestis öeldakse ?riiul?.
See projekt oli aga vägagi tähelepanuväärne.
1980 aastal, kui härra Kaartinen puhkas oma prouaga Portugalis Lissabonis, tutvus ta juhuslikult tänavakohvikus ühe eaka Saksa vanahärraga.
Jutt jooksis, Kaartisel oli suus saksa keel ja kui vestluskaaslane oli kuulnud, et härra on osalenud Soomes, Austrias ja mujalgi suurte objektide nagu jõetammide, süvakollektorite ja kanalite ehitusel, pakkus saksa vanahärra välja, et kas ta ei sooviks äkki osaleda ühel suuremal ehitusobjektil.
Objekt oli tsiviilkaitse-otstarbeline militaar-rajatis Iraagi pealinna Bagdadi kesklinnas.
Kuna härra Kaartisel ei olnud hetkel mingit suuremat tööd silmapiiril, nõustus ta kohe.
Tööprotsess algas huvitavalt.
Kõik instruktsioonid ja tegevusjuhised saabusid tellija soovitusel moodustatud vastse Soome firma aadressile ainult era kullerpostiga.
Huvitav oli ka see, et kõikidel dokumendi-saadetistel oli saatjapoolne formulariosa täitmata.
Aga igasuguse ebaterve uudishimu lämmatas koheselt tõsiasi, et küsitud kuninglik ettemaks tööde alustamiseks, saabus firma arvele Korso Postipankki harukontorisse punktuaalse täpsusega.
Maksjaks oli ülekandel mingi kummaline Ushuaia Eximp S.A. ning aadressiks Banco de Commerciale Puerto Williams, Patagonia.
Projektmaterjalid, tööjoonised, materjali- ja tugevuskalkulatsioonid olid vormistatud väga korrektses inglise keeles ja oskuslikult, andes tunnistust projekteerija tugevast insenerikoolitusest ja töötraditsioonist.
Jooniste üldine ülesehitus ja visuaalne kogupilt oli aga kummaliselt arhailine.
Sellist joonisekeelt oli härra Kaartinen kohanud vaid korra, restaureerides vanade projektmaterjalide põhjal Tampere Tampella tehase jõujaama Saksamaal projekteeritud jõepaisu.
Töö käigus märkas ta veel ühte huvitavat üksikasja.
Ehituskonstruktsioonides kasutatud terase tabel-spetsifikatsioonides oli paar sellist teraseprofiili mis tundusid ebaharilikena.
Uurides katalooge selgus, et nende tootmine oli lõpetatud Kruppi tehastes Saksamaal 47 aastal.
See oli kummaline, aga ei tekitanud probleeme.
Projektdokumentatsioonis olid olemas sõlmede vajalikud tugevuskupüürid, materjalid oli võimalik asendada tänapäevastega
Värvanud Soomest vajaliku kaadri, kümmekond inseneri-tehnikut, alustas vastne firma Bunkkerirakennus OY tööd Bagdadis kahe kuu pärast.
Tööde teostamiseks alltöövõtu korras värvati Iraagis kohalikke ehitusettevõtteid.
Samuti hangiti kohalikelt tarnijatelt lihtsamad materjalid, betoon, perioodiline teras, profiilid.
Esimene objekt, suur kuuekorruseline allmaakompleks asus Bagdadi kesklinnas.
Šhiia-moslemite suurima pühaku Ali ibn Abu Talib:i hukkumise mälestuspäeva 10. Muharrami auks rajatud väikese mošhee vahetus läheduses.
Rajatis kujutas endast tugevdatud armeeritud betoonist kuuekorruselist allmaaehitust.
Punkri lagede konstruktsioon oli kihiline, teras vaheldus pingestatud betooniga.
Rajatise funktsiooniks, viis ülemist korrust, oli tsiviilkaitse otstarbega varjend 1500 inimesele.
Kõige alumine korrus punkrikompleksist oli militaarotstarbeline ja kujutas endast kas komandokeskust või tulejuhtimispunkti Iraagi armeele.
Bunkkerirakennus OY rajas objekti elutagamissüsteemid, õhuvarustuse, veevarustuse, kanalisatsiooni, autonoomse side ja elektrivarustuse.
Töö laabus.
Ehitist koordineeris Iraagi Armee, rahalised vahendid kui tehniline täiendav dokumentatsioon saabusid regulaarselt ja õigeaegselt.
Repliigi korras informatsioon, et selle punkri hävitasid USA õhujõud 2003 aasta 1. aprilli õhurünnakus Bagdadile, spetsiaalse punkrite hävitamiseks projekteeritud laserjuhitava rakett-pommiga BLU-113 (GBU-28).
Hukkusid kõik ülemistel varjendikorrustel varjunud Bagdadi elanikud.
Alumine militaarne korrus jäi terveks.
Sellise ?mutt-pommi? tegevus: (link)
Rajatud punker Bagdadi kesklinnas oli härra Kaartise ja Bunkkerirakennus OY esimene objekt.
Edasi järgnesid kõige erinevamad allmaarajatised Iraagi eri paikades.
Algas Iraagi-Iraani sõda.
Muidugi mõjutas toimuv ka ehitustegevust.
Keerulisemaks muutus alltöövõtt, olid ju sajad tuhanded Iraagi mehed mobiliseeritud verisesse sõtta, lonkas transport, materjalidega varustamine.
Kuid just nüüd jõudis järjekord põhiobjektideni.
Tegemist oli tohutute allmaakompleksidega Iraagi kõrbealadel.
Kõige suurem neist rajatavatest punker-süsteemidest paiknes sügaval kõrbealal keskaegse lossi Qualaat-e-Julundi läheduses
Viiendat aastat kestev sõda naabermaaga, mõjus Iraagi majandusele laastavalt.
Lisaks kõikvõimalikele varustus- ja organisatoorsetele raskustele hakkasid muret tegema ka finantsid.
Siiani oli tasutud Bunkkerirakennus OY:le Iraagi kaitseministeeriumi kontodelt maailma erinevates pankades.
Süsteem mis töötas nagu õlitatud jäi ühekorraga krigisedes seisma.
Kui rahalähetused olid viibinud juba neljandat kuud, pöördus hr. Kaartinen otseselt nende tegevust koordineerinud Iraagi Kaitseministeeriumi kõrge ametniku, kindralmajor Abdurahman ibn Kattabi poole.
Selgus, et tasumisega pole probleeme.
Probleeme on välisvaluutaga.
Iraagi dinaare oleks olnud külluses, aga paraku ei olnud ükski välispank või materjalitarnija nendest huvitatud.
Olukord oli tõsine, lõpetamisjärgus olev hiidrajatis Iraagi kõrbealal ootas viimistlemist, kompleksi tohutud metalluksed, mis valmistati Soomes laevaehitustehases olid kohe-kohe kohale jõudmas.
?No ja siis vajatigi minu abi?? välgutas Uffe muheledes oma prilliklaase.
?Selgus, vaatamata sellele, et Iraagi riigikassa valuutavarud olid seoses sõjaga ja relvaostudele USA:st olematuks kuivanud ja riigi naftatootmine lonkas mõlemat jalga, oli riigil midagi reaalset ka alles,?nimelt tema kullafond.?
?Põhimõtteliselt ei ole kulla müük ükskõik missugusele finantsasutusele probleem.
Kui seda kollast materjali on kümme kilo, sada kilo?aga kui kogus on suurem, siis tuleb juba tööd teha.?
?Kullakogus mida mulle Bagdadis Riigipanga keldris esitleti oli suurem, palju suurem?
Vaadates kullakangide korrektselt laotud püramiide, äratas mu tähelepanu mõnede kangide kuju?
Astunud lähemale, nägin nende valutempleid:
REICHSBANK
allpool numbrijada, SS ja kiri MELMER.?
?See kuld pärines III Reichi varakambritest.?
?Mis moel ja millist teed olid need kangid leidnud paiga Bagdadis, Iraagis, ei tea??
Sellise kullahulga realiseerimine oli muidugi probleem?Ostjate leidmine kes ei esita liiast küsimusi on vaevanõudev ja kulukas ettevõtmine?aga me saime hakkama?.
?Ettevõtjad said oma teenitud tasu ja operatsiooni võis lugeda edukalt läbiviiduks.
Kuna olin selle projektiga seotud niigi, õnnestus mul lõpuks näha ka seda viimast, Bunkkerirakennus OY äsjavalminud objekti.?
?Tegemist oli suure allmaarajatisega Iraagi kagualal kõrbes.
Rajatud kompleksi all-maa korruste arvu ma täpselt ei tea, neid võis olla kümmekond?Tohutu paksud laed, tõstukišahtid, kummalised vertikaalelevaatorid, ventilatsioonisüsteemid?Kõige aukartustäratavam oli aga peaehitis?
See oli tohutu allmaa-angaar.
Mõõtmetega umbes 70 x 70 meetrit, lae kõrgus põrandast 14 -15 meetrit. Kõige huvitavam oli aga see, et selle angaari üks sein kujutas endast tohutut terasest lüüsitaolist terasust.
See uks oligi see konstruktsioon mis telliti Soome laevaehitustehasest, laevatati kohale ja monteeriti siin kokku.
Mis oli selle ukse taga, kas viis sealt samade mõõtmetega šaht või koridor varjatult maapinnale, seda võis ainult oletada?
Mis oli selle punkri otstarbeks, pole siiani aimugi? Võib-olla oli allmaavarjend ette nähtud helikopteritele, võib-olla hävituslennukitele?Tohutud avanevad uksed välistasid võimaluse mingist allmaatehasest?või laost?
Hr. Kaartinen ja tema seltskond ei jaganud mingit infot?ju olid nad niivõrd hästi tasustatud??
Mida siis soomlased Saddamile ehitasid?
Ametlikult on teada, et Soome insenerid rajasid Iraagis kohaliku kaitseministeeriumi tellimusel tsiviilotstarbelisi varjendeid.
On ka teada, et enamuse neist rajatistest, vähemalt linnades, pommitati USA-Iraagi sõja käigus puruks.
Raske on neid väiteid kinnitada või ümber lükata.
On ilmunud oletusi, et Saddam:i ennast ei tabatud mingist Iraagi väikelinna aguli tagahoovis asunud kasutusele võtmata lampkastist, nagu naiivsetele televaatajatele USA võimude ja neile kuulekate infoagentuuride poolt esitati, vaid just sellest soomlaste poolt rajatud Qualaat e Julundi allmaakompleksist?
16. detsembri 1998 aastal, USA sõjalise operatsiooni Desert Fox ajal, filmis CNN uudiste reporterirühm Bagdadi taevas tundmatut lendavat objekti.
Pilt transleeriti üle kogu maailma?
6. detsembril 2002 aastal reedese päeva õhtul helistati kellegi anonüümse sõjaväeametniku poolt kuulsasse Art Belli raadiošhow:sse ja teatati moonutatud häälel Iraagi juhtkonna sidemetest tundmatute lendobjektidega.
Samas rõhutati, et USA otsib seetõttu igat võimalust, et alustada Iraagi vastu sõjalisi aktsioone. USA valitsevatel ringkondadel olevat hirm, et Iraak ja Saddam Hussein teevad ?kellegagi? koostööd.
Maailmas ringleb ka selline info, nagu oleks Lahesõja ajal, operatsiooni ?Desert Storm? jooksul tulistatud üks tundmatu lendobjekt USA uuel tehnoloogial põhinevate hävitajate F-117 Nighthawk poolt alla.
Lisaks levivad kuuldused, et Iraagi iidses Qualaat e Julundi lossis, mis kuulus kunagi kuningaperekonnale ja oli hiljem kasutusel kui Saddam Husseini suveresidents (nagu kõik Iraagi lossid), leiavad aset seletamatud nähtused.
Lossi kohal ja lähiümbruses on korduvalt nähtud kummalisi lendobjekte.
Qualaat e Julundi on oma ehituselt ja paiknemise iseärasustelt füüsiliselt praktiliselt ligipääsmatu.
Loss paikneb kaljunukil mille vertikaalsed seinad laskuvad Väike-Zabi jõe voogudesse.
Kas on see loss mingil moel seotud lähedal kõrbes asuvate sõjaliste objektidega ja kas on tõepõhi all kohalike elanike juttudel, kes on märganud lossis öösiti ülitugevat valgust ning pikka kasvu blonde läikivates mundrites ?tulnukaid? , lisaks oletatava geenitehnoloogiaga muudetud müütilised tohutute mõõtmetega "valvurskorpionid" ja "valvurämblikud" (link)? ametlikku kinnitust nendele väidetele ei ole saadud.
Edasi vaatame mis toimus 19.03.2003 aastal Antarktikas ja kuidas see on väidetavalt seotud USA õhujõududega Põhja-Iraagi lennuväebaasis.
Enne kui asume uurima neid 2003 aasta märtsis toimunud sündmusi, peaks veidi valgustama nende sündmuste ajaloolist tausta.
On teada, et Osmani Impeeriumi kokkuvarisemisega peale I Maailmasõda langes Iraak Suurbritannia ülemvõimu alla.
III Reichi, õieti SS organisatsiooni Ahnenerbe eelstruktuuride huvi tekkis Iraagi vastu juba 80 aastat tagasi, aegadel kui Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei (NSDAP) organiseeris oma esimesi marsiaktsioone Berliini tänavatel.
1924 aastal Detlef Schmude, kes kuulus NSDAP eellase Thule Gesellschafti kõrgemasse eliiti, lahkus Saksamaalt ja sooritas uurimisretke Kesk-Aasiasse. Schmude loodud oli ka Thule kõrgemat ladvikut ühendav, vähetuntud ?Uute Templirüütlite Ordu?, ta andis välja ka Thule ühingu ajakirja ?OSTARA?.
Kesk-Aasias asus Schmude Tabrizisse Iraanis ja väidetavalt tegeles viie järgmise aasta jooksul millegi sellise jahtimisega mida kutsuti ?Varjatud Meistrite jälgedeks?.
1939 aastal saatis Admiral Wilhelm Canaris, Hitleri kogu maailma katva ?spiooni-armee? juht ja Abwehri Luureagentuuri ülem, Kesk-Aasiasse Dr. Paul Leverkühni, ülesandega tutvustada nazi-ideoloogiat sealsetele ?aariarahvastele?.
Kõige otsesem eesmärk oli muidugi liitlaste leidmine ühiseks kogu maailma katvaks võitluseks Briti ja USA ülemvõimu vastu.
Ei olnud kokkusattumus, et Dr. Paul Leverkühni peakorter asutati samasse linna Tabrizisse, kus aastaid oli tegutsenud Detlef Schmude.
Arvata võib, et Dr. Leverkühni tegevus oli vägagi edukas, kahe aasta möödudes,1941 aastal toimus Iraagis rahvaülestõus, (juhiks Rashid Ali, Iraagi natsionaalsotsialistlikult meelestatud peaminister) Briti krooni ülemvõimu vastu.
Mäss suruti okupantide poolt relvajõul veriselt maha ja taastati kontroll Bagdadi üle.
1944 aasta juulis, kui kukkus läbi Illuminaatide korraldatud Stauffenbergi atentaadikatse Hitleri vastu, arreteeriti teiste juhtfiguuride seas ka Admiral Wilhelm Canaris.
Himmleri SS:i poolt läbiviidud juurdlus ei suutnud tõestada tema otsest osalust vandenõus, aga siin sai määravaks Canarise ja Himmleri ametkondade (Abwehri ja SS:i) igipõline rivaalitsemine.
Admiral suleti Flossenburgi koonduslaagrisse, kus ta hukati 1945 aasta aprillis, nädal enne sõja lõppu.
Abwehri kogu agentuur ning operatsioonide juhtimine Kesk-Aasias, läks üle Reichsführer-SS Heinrich Himmleri alluvusse, kes delegeeris kontrolli otseselt Rudolf von Sebottendorff: ile.
Kummalise kokkusattumusega oli Sebottendorf nagu Detlef Schmudegi 1916 aastast Thule ühingu liige, aga kuulus samuti ka ?Uute Templirüütlite? ordusse.
Veel kummalisem on aga fakt, et Sebottendorfi uppunud, õhtuülikonnas keha leiti Bosporuse lahest, Istanbuli laevadokkide kõrvalt 9. Mail, see on üks päev peale II Maailmasõja ametlikku lõppu Euroopas 1945 aastal.
Mis sai THULE / SS organisatsioonist Iraagis peale 1945 aastat, ei tea Läänemaailmas keegi.
On andmeid, et Iraagi vastu tundis ka sügavat huvi selline saladuslik persoon nagu SS-Brigadenführer Karl Maria Wiligut, alias Weisthor, keda Hitler kutsus omade vahel tögades ?Himmleri Rasputiniks?.
1940 aastal tegi Wiligut Himmlerile ettekande, et tema teadlased olid Iraagis, Irbil:i provintsis teinud tähtsa arheoloogilise avastuse.
Leiti hulgaliselt erinevaid esemelisi tõendeid 10.000 aastat enne meie aega eksisteerinud iidsest tsivilisatsioonist.
Wiliguti teooria kohaselt olid need leiud selle viimase müütilise Atlantisest pärinevate Ueiskuinings: ite 100.000 aasta taguse kuningatesoo meieni säilinud tunnistajad.
(Ahnenerbe dokumentides on seda müütilist Atlantisest pärinevat aarialaste kuningatesugu Iraagis nimetatud erinevalt: Ueiskuinings, Üiskuinings, Üxkuinings).
SS:i ja Ahnenerbe ametliku ideoloogia kohaselt olid koos germaanlastega puhtad aarialased nii iraaklased kui iraanlased.
(Euroopast loeti germaanlastele lisaks aarialaste hulka kuuluvateks ka soomlasi ja ungarlasi, kusjuures eestlasi ja lätlasi peeti eriti puhasteks aaralasteks (puhtaverelisemateks näiteks kui austerlasi) eestlased ja lätlased olid lihtsalt kunagi ajaloo vältel kaotanud oma saksa keele. See oli Reichi ametlik poliitika.)
19. märtsil 2003 aastal registreeris Antarktikas Lõunapoolusel asuva USA polaarjaama Amundsen-Scott seismograaf kummalist seismilist aktiivsust.
Pidevalt mehitatud uurimisjaama seismograafi andurid, uputatud mandrijäässe puuritud šahtidesse, on osa kogu maailma katvast seismilist aktiivsust mõõtvast süsteemist.
Antarktika jääkilp ?elab?, mandrijää ja šelfiliustikud on pidevas liikumises.
Aeg-ajalt toimub jäämassiividesse kogunenud pingete vallandumist ja muid jäämasside sisemisest dünaamikast märku andvaid füüsilisi protsesse.
Neid andmeid on registreeritud ja analüüsitud aastakümneid, nende iseloom ja põhjused on teada.
Nüüd registreeritu erines siiani kogetust aga nagu öö ja päev.
Andmete analüüs ja tehtud arvutused andsid toimunud seismiliste vapustuste paiknemisalaks Kuninganna Maudi Maa (Neue Schwabenland).
Andmed näitasid et toimunud värinaseeriad olid kestvuselt ca. tunniajalised(link).
Seismogrammidega tutvunud asjatundjad, analüüsinuna kõiki fakte, teatasid koheselt, et toimunud tõukeseeriad erinevad kõikide karakteristikute põhjal siiani seda regiooni iseloomustanud protsessidest.
Fikseeritu on iseloomulik vaid tehnoloogilise päritoluga protsessidele.
Varasema militaarkogemuse põhjal oletati, et 19.03.2003 aastal kell 20:00 - 05:00 Antarktikas Neu Schwabenlandi regioonis toimus rida seismilisi tõukeid, mis sarnanevad mitmes laines toimunud militaarsele pommitamisele.
20.03.2003 registreerisid seismograafid uusi tõukeid.
Seekord oli tegemist üksikute tõugetega kuid hoopis võimsamatega.
Kell 17:15 toimus plahvatus mille tugevust võis hinnata skaalavahemikku 3 ? 4 , maksimumiga 6,5 palli (link).
25. 03.2003 algas massiivne pommitamine kell 17:15.
Aktsioon tipnes seekord plahvatustega mille võimsuseks võis seekord hinnata 20-40 kilotonni arvestuslikku TNT.
Plahvatuste graafikud andsid sellel juhul tunnistust US õhujõudude poolt uue relvaarenduse - RNEP kasutamisest (link).
Kui esimene toimunud tõugeteseeria võis militaarasjatundjate arvamuse kohaselt olla nn. platsdarmi ette- valmistav rünnak, mille käigus üritati kindlaks teha ja lõhkuda vastase võimalikke kaitsepositsioone, siis teine ja kolmas laine oli otseselt suunatud infrastruktuuri hävitamiseks.
Seismograafide poolt fikseeritud plahvatuste iseloomulikud graafikud langevad täpselt kokku USA sõjaväe relvastuses olevate punkripurustusrelvade GBU-28 (BLU-113) vastavate karakteristikutega.
Teise rünnaku pilt aga, sarnaneb juba 6500 kg nn. ?aatomita pommi?, konventsionaalse relva MOAB plahvatusele.
See ülivõimas ?monsterbomb? hävitab kõik 1500 meetrises ringis (link).
USA relvastuses olev nn. ?konventsionaalne aatompomm? RNEP (Robust Nuclear Earth Penetrator) arendati välja spetsiaalselt sügaval maapõues olevate objektide hävitamiseks.
Kummaline, et kuigi teda reklaamitakse kui ?Bunker Buster?, katsetati teda esmakordselt 1996 suure saladuskatte all Gröönimaal ja just Gröönimaa kilomeetrite paksuse jääkilbi ?mulgustamisel?.
Tekib küsimus, miks ja mis otstarbel selline uus ?tuumarusikas? loodi?
See küsimus ei ole selge ka USA:s endas.
Aastatel 2000-2003 viidi läbi Ed Markey poolt Kongressis ja senaator John Kerry poolt USA senatis pidevaid debatte, teemaks RNEP otstarbekus ning võimalik rahvusvaheliste tuumarelva kasutamist piiravate lepete rikkumine.
Tundub, et see relv loodi põhiliselt selle eesmärgiga, milleks 25.03.2003 teda Neu Schwabenlandis ka kasutati.
Operatsiooni platsdarmiks oli Põhja Iraagi ?lennukeelutsoonis? asuv USA õhujõudude sõjaväebaas.
Operatsiooniks kasutati baasis baseeruvaid F-117 Nighthawk hävituspommituslennukid, mida tangiti missioonil õhus korduvalt. (link)
Põhijõuks olid pommituslennukid B2. Need startisid USA mujal maailmas asuvatest sõjaväebaasidest (Guam jt.) (link).
(USA ?imelennuk? B2 helibarjääri ületamas): (link)
Koordineerisid tegevust AWACS luurelennukid.
Operatsioon viidi läbi ülima salastatuse õhkkonnas.
Lennuvälja Põhja-Iraagis kasutati kõigil rünnakupäevadel Antarktikast saabuvate lennukite vastuvõtmiseks.
Viimasel rünnakupäeval 25.03.2003 jäi planeeritud maandumine tegemata kolmel F-117 ja ühel B-2 strateegilisel pommitajal.
Kas maandusid need lennukid ootamatult mõnel teisel lennuväljal või tulistati Antarktikas alla, seda pole teada.
Üks huvitav detail aga veel.
25.03.03. oletatava Antarktika-rünnaku viimasel otsustaval päeval seisid Põhja-Iraagi lennuväljal lennuvalmis USA sõjaväe transpordilennukid Hercules.
Kusagil keskööl kui oli saabunud informatsioon lennuväegrupeeringu tagasisaabumisest, väljus transpordilennukitest pataljoni jagu (700 meest) Saksa Bundeswehri mundrites ja eraldusmärkidega sõjaväelast.
Ja oh imet, kibekähku vahetati mundrid, sõnatute pealtnägijate tunnistusel US Special Forces omade vastu?
Miks kandsid ilmselt lendu Neu Schwabenlandi ootavad USA eriväelased Saksa Liitvabariigi mundreid?
Kas loodeti, et peale edukaid lennuväelööke asub III Reichi jääalust Baasi 211 hõivama see US pataljon? Ja Saksa mundrid on ehk ohutumad?
Väga huvitav!
Tõmbaks nüüd ?PARA?-otsi veidi kokku.
Maailmas jätkub vastasseis mis sai alguse kunagi iidses Atlantises.
Siis kui aarialased heitsid selleaegsest maailmast välja raha leiutanud semiidid.
III Reich üritas ühendada kogu maailma aarialasi, luua oma tugipunkte, jõu- ja Thule Gesellschafti ideoloogiakeskusi.
Ülemaailmne semiitide sionism, kelle relvadeks on kogu maailma rahandus, finantssüsteem ning USA tohutu sõjaline võimsus, üritab hävitada nüüd viimaseid III Reichi aaria tugipunkte.
Venemaa on ässitatud Tšetšeenia kallale, Ühendriigid tümitavad Iraaki.
Seitsmekümnendatel aastatel õnnestus USA ja Briti teadlastel viimaks saada selgust selles tohutus teadmiste ja andmepagasis mis saadi Saksamaalt sõjasaagiks.
Uute lennumasinate edasiarendused, B2, F-117, radarinähtamatus, III Reichi saavutustel põhinevad uued relvasüsteemid. Nüüd ollakse valmis astuma vastu III Reichi Haunebudelle.
Semiidid asusidki rünnakule.
Otsustati likvideerida Iraak ja Thule viimased tugipunktid.
Mängu toodi halenaljaka põhjusena Saddami hüpoteetilised massihävitusrelvad.
USA Iraagioffensiivi tegelikeks põhjusteks ei ole isegi seal leiduv nafta, vaid ikka see igipõline vastasseis kahe iidse vaenlase vahel.
Muidugi ei saa eitada Saddami möödapanekuid.
Nähtavasti tegi ta samu vigu mis Adolf Hitler siis, kui selgusid Thule Gesellschafti poolt vahendatavate teadmiste ja võimsuse tõelised tagamaad?
Mõlemad ei mõistnud, et see teadmistepagas ei ole selleks, et neile endile kuulsust tuua, vaid selleks, et nad teeniksid üritust?
Millegi muuga ei oska seletada Saddami taplust Iraaniga, Kuveidi vallutamist ja tema muid kummalisi ettevõtmisi...
Koos sõjaga Iraagis oli USA:l sobiv teha uus rünnak ka Neu Schwabenlandi, III Reichi viimasesse tugipunkti.
Nähtavasti tundis USA sõjamasin nüüd, olles kasutusele võtnud paljud saksa WWII aegsed leiutised ennast ka selles ettevõtmises palju kindlamalt kui admiral Byrd 1947 aastal.
Mis toimus Antarktikas tegelikult, seda võib vaid oletada, toimunud sündmuste tunnistajateks seal, on siiani paraku vaid seismograafilindid...
Nüüd edasi.
Kord puudutasime teemat ?Miks me enam Kuule ei käi?? (III Reichi saladused, postitus 8-12-2005). Sellele juba olnud kirjutisele toetuvalt uurime nüüd, mis on sõltumatutele vaatlejatele III Reichi toimetamisest Kuul-Marsil silma jäänud.
© Natsid ja Müstika